Seitse õde * Lucinda Riley

 

lugesin august 2021

Kui sari meeldib, on tore teada, et lugemist ootab veel mitu head raamatut. Sellesse sarja suhtusin kuidagi kõhklusega ning lükkasin laenamist edasi. Ehkki elektroonilisel teel on seda väga lihtne teha ning samas raamat kasvõi kohe tagastada kui ta siiski ootustele ei vasta. Kõhklema pani näites tegelaste esitlemine raamatu algul näidendi kavalehe tekstile sarnaselt. Aga tegelasi on ka omajagu ning küllap ongi siis tegu autori katsega juba algusest peale lugejale piisavalt informatsiooni anda. Pealegi on õdede algsetest vanamoodsatest nimedest saanud moodsad lühendid, mida ei oskaks tingimata esialgsete nimedega seostada...

Päikeseline päev saab ootamatult hoopis teise värvi kui selle raamatu peategelane - kõige vanem õde Maya - on vastamisi uudisega oma kasuisa surma kohta. Maya lendab kohe sõbranna juurest Pariisist tagasi Shveitsi, kus asub kasuisa (hüüdnimega Pa Salt) loodud kodu, mida kutsutakse Atlantiseks. Kuigi kasuisa äkiline surm ning juba enne tüdrukute saabumist korraldatud kiired matused on veidi ebaharilikud, on tüdrukud ikkagi kõige enam murtud leinast. Kõik nad on erinevad ning igaüht tabab juhtunu omamoodi. 

Maya mõistab, et ta on lükanud edasi oma elu elamist, jäädes õdedest ainsana elama Atlantisesse. Tõsi küll, tema töö tõlkijana lubab tal seda teha ükskõik mis punktist maailmas, ent ta ise teab, et pigem on paiksuse põhjuseks olnud hirm ja kurbus minevikusündmuste pärast. 

Pa Salt on igale tüdrukule jätnud päranduseks ümbriku isikliku kirjaga ning koordinaadid, mis viitavad nende päritolule.  Aga veel enne kui Maya jõuab edasiseks mingeid kindlamaid plaane tegema hakata, tekib võimalus, et ta peab ühe valusa minevikusündmusega silmitsi seisma. Naine võtab seepeale kätte ning põgeneb, võttes osaliselt ettekäändeks oma juurte avastamise, mida ta muidu oleks ehk hiljem teinud.  

Pendeldamine oleviku- ja minevikusündmuste vahel näitab meile maailma, mis on muutunud. Näitab ühiskondi, kus kõigil pole veel vaba voli oma elu üle otsustada ning kus unistused leida armastus, või unistused elada oma südamega kooskõlas, ei leia täitumist. Nii et siin on oma tõsine pool, ka kõik kaunilt alanud armastuslood ei saa isegi romantilistes raamatutes hästi lõppeda... Minu jaoks tundus osa raamatust parajalt süngusesse kalduv ning teine pool jällegi tundus kohati üpris kergekaaluline ja meelelahutuslik, liig selgesti "happy end" lahenduse poole tüüriv...