Cornwalli taeva all - Liz Fenwick

loetud enne 05-juuni-2021

Lugu keerleb kauni vana valduse ümber, mida ümbritsevad müütilised kohad, vanad leedripuud ja lasteõnne lubav kivi Men at Skawenn. Kuid seltskond, kes Boscaweni mõisa ümber koondub, on igaüks oma erineva elukäiguga ning saatusel pole neile varuks lihtsaid teid, nii mõnigi on pikk ja käänuline. Omal moel kõneleb raamat sellest, et igal tegelasel siin on oma unistused ja ettevõtmised, mille poole nad vahetpidamata rühivad, eluraskusi trotsides.

Vahelduseks krimiromaanidele on päris hea lugeda midagi sellist, kus ei saagi raamatu vältel 2-4 inimest kellegi kurjade plaanide tõttu hukka. Aga siingi on omad tragöödiad, millest tegelastel on raske välja tulla. Ehkki samas võiks öelda, et päris elus võtavad need leppimised ja ülesaamised tõenäoliselt veel rohkem aega kui raamatu lehekülgedel.

Kokkuvõttes on tegu just parajalt kerge lugemisega, mis läheb kiirelt ja ladusalt. Peategelaseks võib pidada noort naist nimega Demi (pikk nimetus on ilmselt Cornwallist pärit Demelza), kellest saab äkitselt pärijanna. Paraku teeb see sündmus tema elu pigem keerulisemaks, sest päranduse jätja on tema isa, keda naine senimaani on surnuks pidanud ning kes mingil põhjusel pole temaga tema teadliku elu jooksul kordagi suhelnud. Demi vastaseks selles teoses on lahkunud isa abikaasa Victoria, kes pole sugugi rahul oma mehe kõrvalsuhtega ning sellest tuleneva päranduse tükeldamisega.

Aga kogu loo kirjeldamine läheks ilmselt parajaks sasipuntraks kätte, raamat annab seda kõike palju paremini edasi. Kindlalt võib öelda, et tegu on ajaviiteromaaniga, tõepoolest - ent samas võib siit välja sõeluda ka paljut, mille üle mõtiskleda.

Liz Fenwick - Tõusuvesi

 

Elasid kord kaks õde, kes olid üksteisele väga lähedased ning välimuselt sarnased, ehkki iseloomult päris erinevad. Üks neist oli elav ja lahtise iseloomuga, teine aga tagasihoidlikum ja kinnisem...

Selline võiks olla raamatu "Tõusuvesi" tutvustuse algus, ent nii kõlab kõik väga lihtsalt. Raamat ise aga - eriti kui mitte lugedagi kõigepealt mõnd tutvustust - on parajalt keerukalt osadest kokku pandud. Niidiotsad, mis kätte antakse, ei taha algul kuidagi põimuda, tegelaste omavahelised seosed on peidus, ent aegamööda saab lugu muidugi selgemaks. 

Minule puges see raamat hinge. Peategelane on  Adele, kes sõjaajal läheb Londonisse telegrafistiks õppima. Tema õde Amelia jääb pere juurde Cornvalli, kus ta töötab autojuhina. Nad on kaksikud ning jagavad erilist sidet, mis lubab neil tajuda üksteise tundeid ka kaugema maa tagant. Amelia on kergesti armuv tüüp ning loob suhteid mitmete noormeestega, kuid lõpuks on ta siiski ülepeakaela sisse võetud nende kodukohast pärit Eddie'st, kellest sõja ajal saab lendur. Adele oma tagasihoidlikkuses sama lihtsalt kaaslast ei leia. Võikski hoopis öelda, et ta ka ei otsi, kartes, et sõda teeb nagunii kõik keeruliseks. Kuid mis iganes tema enda plaanid ka poleks, on elul talle varuks midagi muud. Ka ähvardav ja ettearvamatu sõjaolukord paneb inimesed mõistma, et elu tuleb nautida, seni kui see on veel võimalik!

Tegelikult pole see lugu ainult kahest õest vaid ka nende ümber moodustunud perekondadest, mis asuvad mitmeid aastaid hiljem teine teisel pool maakera. See on raamat sidemest, mis on katkenud, ent ootab uuesti avastamist. Lugeja on kordamööda tänapäevas ning II Maailmasõja ajal toimunud sündmuste keskel. Kui see algul tekitabki segadust siis hiljem tundub selline loo edasiandmise viis juba ainsa võimaliku variandina, et mõista seda põnevat ent ka traagilist lugu.

Üks ilus lõik raamatust ka:

"Muusika on nii võimas. Kõik need aastad olin hoidunud kuulamast. See toimib otsekui ajamasin. Just nagu oleksin Bobby käte vahel ja tema sosistaks mulle kõrva "I Only Have Eyes For You" laulusõnu. Just selle laulu ajal olin aru saanud, et mu süda on igaveseks kaotatud. Judisesin. Ta hoidis mind nii tihedalt enda vastas, ja kui muusika lõppes, sosistas seda, mida olin ise igatsenud öelda.

Ma armastan sind."

Liz Fenwick - Cornwalli suvi

 

Raamat on ilmunud Varrakult, Lii Tõnismanni tõlkes, aastal 2020 (originaal aastal 2018). Tutvustus on järgmine:

Selle Cornwalli raamatu kaks huvitavat peategelast on kirjanduse õppejõud ja ajaloolane Hebe ning tema õetütar Lucy. Viiekümne viie aastane Hebe, kes peab toime tulema varajase Alzheimeri tõvega, jätab maha oma noore armukese ja varjub Cornwalli, kus ostab pereliikmete suureks üllatuseks sellesama ajaloolise maja, mis kuulus kunagi Thomas Gryllsile, kellest Hebe juba mitmendat aastat salamisi raamatut kirjutab. Õetütar Lucy saadetakse algul Hebe hullu majaostumõtet ära hoidma, ent asjalood kujunevad sedasi, et Lucy, kelle armulugu abielus parlamendisaadikuga pälvib kõmulehtede liigset tähelepanu, asub tädile vana maja restaureerimise juures appi. Liigutavas loos paljastub ridamisi perekonnasaladusi ning Alzheimeri tõppe haigestumise traagika paneb Hebe saatusele kogu südamest kaasa elama.
Liz Fenwick on sündinud ja kasvanud Massachusettsis. Kahekümnendate eluaastate keskel kolis ta Londonisse, kus tutvus tulevase abikaasaga. Neil on kolm last. Cornwalli sattus Liz esimest korda 1989. aastal ning seitse aastat hiljem soetas endale sinna elamise. Kirjastuselt Varrak on Fenwicki Cornwalli-teemalistest romaanidest ilmunud „Maja Cornwallis“, „Cornwalli armulugu“, „Cornwalli võõras“, „Cornwalli taeva all“ ja „Tõusuvesi“.

Raske on sellele väga ülevaatlikule infole midagi lisada. Ehk seda, et tegu on raamatuga, kus autor lubab põhjalikult tegelaste sisemaailma vaadata ning seetõttu muutuvad Hebe ja Lucy lugejale aina tuttavamaks ja lähedasemaks. Kuid põnevad detailid ja seni varjus olnud saladused kooruvad välja tasapisi, nende avaldamiseks võtab autor rahulikult aega. Hebe võitlus üha hoogu võtva haigusega on kurb ning tekitab kaitsetu tunde. Kuigi juttu on keerulistest ja rasketest otsustest ning olukordadest, on raamat ikkagi südamlik ja soe. Hebe täditütre Lucy elu on samuti keeruline (või ehk võiks öelda, et ta on ise selle teatud põhjustel keeruliseks teinud), ent Cornwalli kaunis loodus, iseloomuga vana maja ning tädi eest hoolitsemine annavad Lucy elule teistsuguse suuna, mis talle endalegi imestuseks aitab elus vastuseid leida.

Omamoodi rütmi loob raamatu teksti esitlemine päevikulaadselt - Lucy või Hebe tegelase kaudu ja kuupäeva kaupa. Sel moel tutvustab autor Hebe puhul ka tema varasemat elu, paralleelselt hilisemaga - tutvumist noore Roryga, kellest saab kümneks aastaks tema armsam, samuti aga ka tema järjest tõsisemaks muutuvat probleemi mäluga.

Rõõmu pakub raamat ka luulearmastajatele, sest see sisaldab hulgaliselt katkeid inglise poeedi John Donne'i (1572-1631) luuletustest, mis elustuvad tegelaste, eelkõige Hebe ning tema armastatu, Rory, elus. Ühe olulise teemana kulgeb läbi raamatu ka Hebe kiindumus ja huvi ajaloolise isikuna esitletud Thomas Grylls'i ning tema ja Lucia-nimelise tüdruku armastusloo vastu. Liz Fenwick on kogunud inspiratsiooni Cornwallist nii Helwyn House'i puhul kui ka muus, näiteks on Cornwallis elanud isegi mitu Thomas Grylls'i nimelist isikut.