Ajaodüsseia I : Aja silm * Arthur C. Clarke / Stephen Baxter

 

Lugesin 27. juuni - 12. juuli 2024

Nii. Lugemiskuupäevad sai nüüd küll üsna umbes lajatatud. See oli nimelt selline raamat, et kuidagi läks sellesse süvenemine aeglaselt, ja oli ka korraks mõte pooleli jätta, aga ikkagi miski ajas tagant. Ja tegelikult oli ta omal moel täitsa stiilne ja nüüd muidugi juba tahaks teada, mis siis ikkagi edasi saab. Sarja tegijad on igatahes lubanud, et ka triloogia järgmised osad ("Päikesetorm" (2005) ja "Esmasündinu" (2007)) jõuavad peatselt trükki.

Seikluslikud ja salapärased juhtumused viivad kokku päris erinevatest sajanditest inimesed kuid vähesed mõistavad, mis tegelikult on viinud neile tuttava maailma muutumiseni. Mullistavate sündmuste keerises selgub nii mõnegi inimese tegelik olemus ning see, kas inimesed suudavad oma erinevustest hoolimata kokku hoida. Rahuvalvaja Bisesa koos kaaslaste Casey ja Abdikadiriga on üks, kelle teekonda uues maailmas lugeja näeb. See, mida nad hakkavad kutsuma Katkemiseks, viib need 21. sajandi inimesed (pärit aastast 2037) kokku 19. sajandi sõduritega, Aleksander Suurega ning isegi Tshingis-khaani julmade vägedega... aga ka Maaga, milles pole alles enam eriti midagi neile tuttavat. Kõike seda jälgivad maakera erinevates kohtades õhus rippuvad Silmad, mis ei lase end millestki välisest ja füüsilisest mõjutada.

Düüni jumal ja keiser * 4 * Frank Herbert

 

Lugesin 21.-25. märtsil 2024

Paul Muad'Dib'i kaksikutest üks - Leto - on elanud tuhandeid aastaid, muutudes järk-järgult üha enam suure liivaussi sarnaseks. Tema on alamate jaoks jumal ja keiser, kes on näinud tulevikku ning on otsustanud oma tegevusega päästa inimkond lõplikust hävimisest. Leto armeeks on kalarääkijad - naiste armee, kes allub talle jumaldades ning vastuvaidlematult. Lähemate abiliste hulgas on sadade aastate jooksul olnud ilmselt paljusid ning Leto on edasi tegelenud ka aretustööga, kasutades näiteks oma vanaisa ja isa võitluskaaslase, Duncan Idaho geene.

Kuigi Leto ei sarnane enam kuigivõrd inimesega, on temas siiski säilinud ka inimlikku ning see võib viia otsusteni, mis on kõrvalseisjate jaoks ootamatud. Igal juhul püüab Leto väga tihti avada oma vestluskaaslaste silmi, ent leiab enamasti, et inimesed on kinnistunud mingite teatud mõttemustrite juurde ning ei suuda mõista seda, mida tema on kogenud või mõistnud. Alamate jaoks on ta pigem türann, kes ei anna neile soovitud vabadust. Kuid Leto teab, et inimesi ootab ees kaos ja häving ning täieliku hävimise vältimiseks peavad asjad minema tema plaani järgi. Siiski tabab ka teda nii mõnigi üllatus, näiteks võluv Ix'i saadik Hwi Noree, kes äratab temas tunded, milleks ta enam end võimeliseks ei pidanud. 

Düüni lapsed * 3 * Frank Herbert

 

Lugesin 15.-20. jaanuar 2024

Pärast Chani surma ning Paul Atreidese lahkumist kõrbesse kasvavad nende kaksikud Leto ja Ghanima oma võõrasema, printsess Irulani, fremen Stilgari ning Pauli õe Alia järelvalve all. Kuid kuigi nad on lapsed, on nendes varjul esivanemate mälestused. Kuigi vürts võiks aidata neil avada oma oskust nägemusi näha, oleks see neile samas ka ohtlik. 

Kaksikute ümber hakkavad põimuma uued vandenõud, millesse on võib-olla segatud ka keegi nende lähedastest. Nad mõistavad ka, et muutused Arrakise looduses võivad tähendada ohtu kogu süsteemile, mis juba iseenesest on Atreideste võimu algusest alates planeedil tohutult muutunud. Kuid kaksikud on eelnevatest põlvkondadest erinevad, nii et ehk suudavad nad asjade senise käigu peatada. 

Kõrbest on tulnud ka põnev mees, keda kutsutakse Jutlustajaks ning kes oma kõnedes julgeb väga otsekoheselt viidata ühiskonnas kasvavatele probleemidele.

Selle raamatu arengud on minu arvates põnevamadki kui sarja teises osas, aga eks autorile ikka meeldib ka sõnadega mängida, tundub mulle. Igal juhul on Arrakise maailm endiselt selline, et võib oodata üllatusi ja huvitavaid pöördeid, mida lugeja kuidagi ette ei suuda näha, õnneks!

Märksõnu: Salusa Teine, Jutlustaja, Corrinode koda, Farad'n, Tyekanik, Javid, Jacurutu, Fondak

Palaviku kood * 5 * James Dashner

 

1.-8. märts 2023

Ilmselt jääb Labürindijooksja sarja raamatuid lugedes ikkagi alles küsimärke, millele isegi pärast terve sarja läbilugemist selgeid vastuseid ei leiagi. Ju on temaatika ja lugu sellised, et neid vastuseid ehk ei peagi saama ning kõige selgem pilt leidub autori enda peas. Viies raamat on omamoodi selgitus Thomase ning teiste labürindikatsetes osalenute elust pärast Moolokisse sattumist ning enne katsete algust. 

Ma ei julgegi öelda, kas ja kuipalju see osa tegelikult sarja teiste raamatute kohta selgust toob, või tekitab ehk hoopiski natuke segadust juurde. Aga vähemasti neile, kellele sari on meeldinud, on jäänud võimalus sarja osalistega veel kohtuda, natukene teisest vaatenurgast. Tegelikkuses oleks siis ajaliselt tegu sarja teise raamatuga, pärast eellugu pealkirjaga "Käsk tappa", mis mõnes mõttes tundub seisvat ülejäänud sarjast vist kõige rohkem eraldi, andes samas aimu sellest, kuidas maailm üldse nii hullu olukorda jõudis. Keeruline temaatika ning paraku ei tundu tänapäeval sellisesse olukorda (päikeseplahvatused ning sellele järgnev inimkonna enda vallapäästetud ohtlik viirus) jõudmine enam sugugi ilmvõimatuna, eriti pärast koroona võidukäiku maailmas. 

Kõige põnevamaks jäi minu jaoks sarjas ikkagi just triloogia esimene osa ehk "Labürindijooksja". Huvilistel soovitakski kindlasti alustada sellest, mitte "seletavatest" osadest ("Käsk tappa" ja "Palaviku kood"), sest nii oli see kindla peale kõige mõjusam!

Düüni Messias * 2 * Frank Herbert

Lugesin 30. detsember 2023 - 14. jaanuar 2024

"Ärgates näitavad esimesed valguskiired uut maailma - kõik on värske ja ootab sinu jalajälgi."

Fremeni vanasõna

Paul Atreidesest on saanud imperaator, Muad'Dib, kes on paljukummardatud mentaat, tulevikunägija, kelle nimel peetakse ususõdasid. Kuid tema vastu ka sepitsetakse vandenõusid, millesse on segatud mitmed erinevad instantsid (tleilaxud, Gild, Bene Gesserit) kuni tema enda ametliku abikaasa printsess Irulanini. Printsessi piinab, et Paul on jäänud kindlaks oma lubadusele, et Irulanist ei saa kunagi tema tegelikku naist - selleks on fremeni päritolu Chani.

Üheks Paul Atreidese hävitamise vahendiks on planeeritud tleilaxude taastatud Duncan Idaho uue nimega Hayt - Atreideste kaitsjate hulka kuulunud mees, kes hukkus Arrakisel noort Pauli kaitstes. Theilaxude tehnika lubab surnud inimesi taastada kui nende keha on võimalik üsna pea pärast surma töödelda. Selliseid olendeid nimetatakse gholadeks ning keegi ei tea päris täpselt, mida on võimalik neisse programmeerida. Võttes Hayt'i kingitusena vastu näib, et Paul teeb oma elu järjest ohtlikumaks, ent samas tundub kingitus väga väärtuslikuna kuna Hayt'ist on treenitud ka mentaat ehk olend, kes suudab andmeid väga põhjalikult analüüsida.

Paul sooviks saada Chaniga järeltulijaid kuid miskipärast pole pärast nende esmasündinud lapse hukkumist Chani uuesti lapseootele jäänud - paistab, et ka selles asjas on kusagil kellegi kuri käsi mängus. Pauli väikesest õest Aliast on aga vahepeal kasvanud noor ja energiline naine.

Lugu kulgeb edasi endiselt seikluslikult, aga eks kohati on need lõputud salasepitsused ka väsitavad lugeda... Ilmselgelt pole aga lihtne kellelgi, kes tulevikku võib näha, etteteadmine võib elu väga keeruliseks teha ning kogu seda koormat on raske kanda.

Märksõnu: Bene Tleilax, gildimees Edric, tleilaxu näotantsija Skytale

Koidutäht * 3 * Pierce Brown

 

Lugesin 23. november - 1. detsember 2023

Punaste klassist pärit Darrow, kes on sulandunud kõrgklassi ehk kuldsete hulka, jätkab oma võitlust ebavõrdsuse kaotamiseks ning kättemaksuks oma naise surmamõistmise eest. Kuid ta mõistab, et viha ja kättemaks teda siiski sihile ei vii, samuti on ta kuldsete seas leidnud nii sõprust kui ka armastust, nii et miski pole päris nii lihtne kui varem võis paista.

Raamatus jätkub lõputu võitlus, milles on oluline osa igasugustel tehnilistel vahenditel, ent lõpuks siiski ka järjekindlusel ja tarmukusel. Darrow ei anna kunagi päriselt alla, isegi kui vastased teda sõna otseses mõttes püüavad täielikult alla suruda. 

See sari ilmselt minu kõige suuremate lemmikute hulka siiski ei kuulu, ent autori fantaasia on hea ning ikka on tahtmine teada saada, mis edasi toimub, kas peategelasel lõpuks siiski on õnne ka armastuses. Õnneks mingit mustvalget lahendust pole (ja see on minu arvates hea, sest teeb kõik palju usutavamaks) ning autor suudab ka päris loo lõpus veel ootamatute lahendustega üllatada.

Düün * 1 * Frank Herbert * Sarja järjekord

 

Lugesin 26.-30. detsember 2023

Kunagi ammu lugesin selle raamatu läbi ning kuigi enam sellest väga midagi ei mäletanud, oli siiski tunne, et seekord oli lihtsam süveneda, sest raamatu maailm oli juba tuttavlikum kui esimesel korral. 

Paul Atreides peab oma perekonnaga kolima Caladani planeedilt Arrakisele, mis on karm kõrbemaailm. Hertsog Leto Atreides on nimelt saanud imperaatorilt loa asuda planeeti valitsema Atreideste verivaenlaste Harkonnenide asemel. Kuigi jääb mulje nagu see võikski juhtuda, on Harkonnenidel varuks omad plaanid, sest hoolimata veepuudusest on Arrakis hinnatud planeet, kus kaevandatakse erilist ainet - melanzhi ehk vürtsi, mis teeb inimesed pikaealisemaks ning võimaldab ka nägemusi. 

Kuid Paul pole just tavaline 15-aastane noormees - tema ema Jessica on saanud benegesseritlase väljaõppe ning on ka oma poega vastavalt treeninud. Lisaks saabub enne ärasõitu Pauliga kohtuma üks vanem benegesseritlane ning tema ja ta ema vestlusest mõistab poiss, et tema isa võib ähvardada hädaoht. Hertsog Letot ümbritsevad truud sõjamehed ja kaaslased, ent siiski on nende hulgas keegi, kes on suuteline hertsogi reetma. Nii leiavadki Jessica ja Paul end ühel hetkel Arrakise liivaväljade vahelt, kus nad on ilmselt surmale määratud. Kuid see on kõigest seikluste algus.

Märksõnu: Gurny Halleck, Suk-doktor Yueh, mentaat Thufir Hawat, parun Vladimir Harkonnen, paruni vennapoeg Rabban, na-parun Feyd-Rautha, ökoloog Liet-Kynes, fremenid, Suur Ema, Chani, sardokarid, Stilgar, Muad'Dib, Lisan al-Gaib, Kwisatz Haderach 

Sarja järjekord:
1. Düün
2. Düüni Messias
3. Düüni lapsed
4. Düüni jumal ja keiser
5. Düüni ketserid
6. Düün. Kapiitlisaal

Põlenu katsed * 2 * James Dashner

 

Lugesin 5. - 15. juuli 2023

 

Thomas ning teised välujad (Minho, Newt, Frypan, Theresa jt) on pääsenud labürindist ning loodavad, et lõpuks ometigi on neil võimalik puhata ning elada normaalsemat elu. Kuid nad ei teagi, milline on maailm, kuhu nad labürindist pääsedes tagasi jõudsid ning vaid pärast üht nappi ööd pannakse neid uuesti proovile ning saadetakse läbima Põlenuks kutsutud maa-ala, et jõuda uude kohtumispunkti. Selgub, et pealegi polegi Thomase grupp ainus vaid on olemas ka teine rühm - tüdrukute oma - mis läbis samasuguse labürindi nagu poisid. 

See maailm, kuhu poisid on jõudnud, on täis kujutlematuid ohtusid, katastroofijärgses maailmas uude haigusesse ehk lahvatusse haigestunud inimesi, kelle mõistus kiiremas või aeglasemas tempos hääbub ning loodusjõudude (või ka tehislikult tekitatud nähtuste) ohtlikku märatsemist. Igal juhul pole võitlus veel lõppenud ning kõik labürindist pääsenud peavad edasi pingutama, et uutest ohtlikest olukordadest elusalt välja tulla...

Mõtle nagu marslane * Isaac Asimov * Orpheus * järelsõna

 

Lugesin 14.-16. november 2023

Jutukogu sisaldab nelja paraja pikkusega lugu, mis on kõik otsapidi kosmoserändudega või üksteisest erinevate maailmadega seotud, erinevate vaatenurkade alt. Igav juba ei hakka, üllatusi jagub, vähemalt minu jaoks. Võib-olla midagi korduvat juba nagu oleks, kui olla lugenud ka Asimovi teisi teoseid, aga siiski mõnus, hästi kirjutatud-tõlgitud, ladus lugemine.

"Mõtle nagu marslane" paneb kindlasti mõtlema ka tänapäevastele poliitilistele kemplustele, teatud moodi väljapressimisele või mingi grupi allasurumisele. Ja fantastilisele ning hulljulgele lahendusele, mis üsna filmilikuna silme ette rullub. "Noorus" on hea lõpplahendusega, mulle meeldis. "Sügavik" pani samuti mõtlema erinevatele maailmadele ning sellele, et hoolimata mingitest üldlevinud kommetest-arvamustest-jne, võime ka samas ühiskonnas olla piisavalt erinevad ning kui kurb see tundub kui peaksimegi kõik ühesugused olema. Ja ometigi on nii lihtne teiste üle otsuseid langetada ning neid erandlikeks, ühiskonda mittesobivateks pidada. "Ahvatlev sööt" toetub suures osas just sellisele tegelasele, kes on teistest erinev ning keda seetõttu naljalt ümbritsevad "tõsised teadlased" ei soovi mõista. Kuid ikkagi aitab just loov lähenemine ning infokildude uutmoodi kokkuseadmine leida ka siin lahenduse, milleni oma eriala spetsialistid ise ei jõuaks.

Võimalik, et Asimovi stiil paljudele ei meeldi, ehk jääb veidi kuivaks ning tegelased natuke pinnapealseks, tegu on siiski ju ka lühilugudega. Kuid samas saab lugeja ise oma kujutlusvõime ning silme ette kerkivate piltidega siis natuke rohkem "luua". Lühilugude puhul pole väga põhjalikeks kirjelduseks vast nii palju aegagi, peab asisemaks jääma, et loo jutustatud saaks.

.........................

Siin ka ära kopeeritud väike lisainfo:

Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise ja uute energiaallikate otsinguteni. «Mõtle nagu marslane» osutus omal ajal nõnda edukaks, et kirjastus Doubleday võttis kohe avaldada Asimovi järgmise novellikogu.
«Mõtle nagu marslane» on 26. eestikeelne Isaac Asimovi raamat. Orpheuse Raamatukogus on viimati ilmunud tema legendaarne jutukogu «Mina, robot» (OR 3/2021) ja mahukas romaan «Nemesis» (5/2021). Robotilugude-kogumikus ilmunud lühijutt «Küülikut püüdes» pälvis 2022. aastal Eesti ulmelugejate aastaauhinna Stalker.

Kuldne poeg * osa 2 * Pierce Brown

 

Lugesin 17.-22. november 2023

Kindlalt poleks pidanud raamatu esimese ja teise osa lugemise vahele pikemat pausi jätma - kuna ei jaksanud esimest osa uuesti lugema hakata, oli tegelaste meenutamine veidi keeruline...

Maailm, mis on väga selgelt klassideks jaotatud, toetub suur osa kõrgemate tasemete liikmetest punase klassi vere ja higiga tehtud tööle. Darrow on sündinud punasena, kaevurite perre, kaotades väga noorelt oma armastatu Eo, kes oli võitleja hingega ning soovis, et maailm muutuks. Surmale määratud poiss pääseb oma onu abil ning samal ajal kui tema pere teda leinab, voolitakse temast kõige kõrgema klassi liige - kuldne. Oma uue identiteedi ja oskustega jõuab ta nii kõrgele kui üldse on võimalik ning asub tööle arhekuberner Augustuse juurde, kaugema sihiga ühiskonna muutmine ja ümber korraldamine. Kuid järjest enam mõistab ta, et vihkamise ning kättemaksuga ei jõua ta kunagi selle maailmani, mida tema armastatu Eo oleks soovinud näha. 

Darrow leinab Eo'd endiselt, ent tema südant on puudutanud ka Victoria ehk Mustang, kes on Augustuse tütar ning Darrow kaaslane instituudis, kus noored pidid oma oskusi võitluses näitama. Erinevus Mustangi ja tema Shaakali hüüdnime kandva venna Adriuse vahel on tohutu kuid Darrow on pidanud ka Shaakaliga sõlmima omamoodi kokkuleppe, et sihile jõuda. Noormehel on instituudi aegadest tekkinud mitmeid ustavaid sõpru, kes teda võitluses toetavad, kahjuks saavad neist paljud ka surma. Kuid Mustang on eriline ning Darrow loodab väga, et neiu suudab teda mõista kui tema päritolu lõpuks selgub... 

Selles raamatus on tohutult võitlust, pidevaid muudatusi olukordades, mis näivad juba ette määratud olevat. Põnevust jagub, ent samas ehk jääb tegelaste arengu koha pealt kergeks, autor näitab kogu võitlussteenide mahu kõrval üsna vähe seda, mis toimub Darrow mõtetes.  Filmina oleks kogu lugu igatahes väga uhke ja vaatemänguline, sest selles ühiskonnas on väga palju tehnilistele vidinatele toetumist. Ahjaa - nimed... Kui ma eelmises osas kuidagi ei mõelnud sellele, siis on põnev, kuidas autor on kuhjaga kasutanud ära arhailisi nimesid. 

Punase tõus * Pierce Brown

 

Lugesin 23. mai - 23. juuni 2023

Kellele meeldivad suurejoonelised ja põnevad võitlusstseenid, leiavad selle raamatu näol endale uue lemmiku. Darrow on põrgukaevur - see tähendab, et ta kuulub punaste klassi. Punased varustavad kõrgemaid klasse oluliste ainetega, et muuta maailm lõpuks kõigile elamiskõlbulikuks. Kuid kas Mars, mille pinna all Darrow koos teiste kaevuritega palehigis ja vaesuses tööd rabab, ikka on nii kehvas seisus? Tegelikult mitte. Ning kui Darrow kaotab endale kõige lähedasema inimese, kauni ja hapra, ent samas vankumata abikaasa Eo, pole tal enam midagi kaotada. 

Klassisüsteemi ning ebavõrdsuse vastu võitlejad (Arese pojad, Tantsija) soovivad, et Darrow aitaks neil hävitada maailma valitsejate ehk kuldsete klassi loodud süsteemi, ent selleks peab noormehest endast saama samuti kuldne - see on teekond, mille läbimine paljudel alama klassi esindajatel pole seni õnnestunud. Ta peab sisse saama vaid kuldsetele mõeldud instituuti ning teenima välja olulise koha nende seas.

Kuldsete klassi vihkamine, samas kui noormees on ka ise välimuse ja kommete poolest omandamas nendega võrdseid omadusi ja oskusi, tekitab sisemist segadust. Ning kas kõik kuldsed on halvad ja mida üldse kujutab endast instituut, üleminek, õpingud... Selgub, et selles mängus reegleid pole, või on need kõrvale heidetavad ning mäng ise polegi niivõrd mängu vaid hoopiski julma proovilepaneku moodi.

Ahjaa, autor on ka veidi vaeva näinud, et leiutada natuke teistmoodi kirumissõnu.

Märksõnu: Eo, onu Narol, Tantsija, Harmoonia, arheKuberner Augustus, voolija Mickey, vääramatud armilised, Cassius au Bellona, Julianus, Marsi koda, Lõikaja, proktor Fitchner, Mustang, Virginia au Augustus, Shaakal,  Adrius au Augustus, Pax, Kääbus ehk Sevro, Olümpos. 

Labürindijooksja * 1 * James Dashner

 

Lugesin 27. juuni - 3. juuli 2023

(Ilmselt) 16-aastane Thomas leiab end metallkarbis, teadmata midagi oma minevikust või tulevikust, mäletades üksnes oma nime. Ta satub kummalisse poiste kogukonda nimega Glade, kus kõigile on jagatud oma tööülesanded ning kasutusel on omamoodi kõnepruuk. Kuigi üht-teist seal tundub talle üsna pea tuttavlik olevat, on olukord ikkagi väga kummaline ning aina kummalisemaks läheb.

Kes ta on ning kes on need poisid, kes teda vastu võtsid? Miks pole kellelgi oma varasemast elust mälestusi? Miks ümbritseb neid labürint, mille seinad pealegi igal ööl asendit muudavad? Miks liiguvad labürindis hirmsad elukad, kes kõik oma teele jäävad poisid tapavad, või vähemalt neid nõelavad, nii et tervenemiseks on vaja vastumürki...

Thomasele ei anta kuigivõrd aega olukorraga harjuda, sest tema saabudes hakkavad toimuma mitmed muudatused ning muidugi arvavad mõned vanemad olijad, et see ongi saabunud poisi ehk kaunakese süü... 

Põnevust jagub ning muidugi mõista lõpeb raamat nii, et hädasti on vaja teada, mis siis ometigi edasi saab...

Märksõnu: Thomas, Teresa, Alby, Newt, Chuck, Gally, terapõrnikas, painaja, Minho, Moolok, Frypan

Meie laste lapsed * Clifford D. Simak

 

Lugesin 1.-5. november 2023

Jälle üks raamat, mida ulmehuvilistel tasub lugeda, pikemalt ei saagi aga sellest kirjutada, sest värske lugemiskogemus on juba veidi tuhmunud... Jagub põnevust, ootamatusi, kõike parajalt.

Nemesis * Isaac Asimov

Lugesin 7. - 25. märts 2023

Asimov kirjutab oma lugejale väga soojalt ja humoorikalt raamatu alustuseks lõigu AUTORI MÄRKUS:

"See raamat ei kuulu Asumi sarja, Robotite sarja ega Impeeriumi sarja. See on täiesti omaette. Mõtlesin lihtsalt, et hoiatan teid vääritimõistmise ärahoidmiseks. Muidugi võiksin ühel päeval kirjutada romaani, mis seob selle raamatu teistega, aga teisest küljest - võiksin ka mitte. Lõppude lõpuks, kui kaua ma suudan sundida oma mõistust nende tulevikuajaloo keerukate küsimustega tegelema?

Järgmine punkt. Olen juba kaua püüdnud järgida kõigis oma kirjutistes üht täitsaimat reeglit - olla selge. Olen loobunud igasugustest mõtetest kirjutada poeetiliselt, sümboolselt, eksperimentaalselt või ükskõik millisel muul viisil, millega oleksin võinud saada (kui olnuksin piisavalt hea) Pulitzeri auhinna. Kirjutan lihtsalt ja selgelt ning loon sellega sooje suhteid oma lugejatega. Ja professionaalsed kriitikud... Noh, nemad võivad küll teha, mida nad iganes tahavad.

Kardan siiski, et mu lood kirjutavad ennast ise, ja selle loo puhul olin üpris kohkunud, leides, et kirjutan seda kahes harus. Üks sündmuste liin toimub jutustuse olevikus, teine aga minevikus, kuid läheneb järjekindlat olevikule. Olen kindel, et teil ei teki raskusi mustri järgimisega, aga kuna me kõik oleme sõbrad, siis mõtlesin, et võiksin seda teile teada anda."

Muistsel ajal hävines suur osa ülekäte läinud inimkonnast müüdi kohaselt veeuputuses, kust pääsesid vaid üksikud Ark'i pardale (Noa laev) jõudnud. Maa elanikkond on 23. sajandil taas alla käimas ning põgenenud on vaid vähesed, kes viibivad nüüd punase kääbustähe Nemesis ümber tiirleval Rootoril.

Rootoril elav 15-aastane Marlene ei mäleta Maad, kust ta väikesena koos ema Eugenia Insignaga ära tuli. Rootor, Erythro ja Megas pöörlevad ümber Nemesise, ent Marlenet huvitab kõige rohkem Erythro. Teda huvitab ka 17-aastane Aurinel, kuid omades erilist võimet, teab Marlene, et Aurineli huvitab hoopiski pikajalgne Dolorette. Isegi ema Eugenia pole senini kindlalt seda mõistnud, ent nüüd ta saab aru, et Marlenel on "anne lugeda ilmet, intonatsiooni ja muidu nähtamatuid kehaliigugtusi, nii et ükski saladus polnud tema ees turvaline."

Nüüd, kui Eugenia ja Marlene omavahelises vestluses on tütar möönannud oma annet ning esitanud emale mõned küsimused, ei suuda ka Eugenia ise vältida mõtisklust teemal, miks ta ise pakkus uue, Maale arvatust lähemal avastatud planeedi nimeks kätemaksujumalannale viitava Nemesise. Kui Rootor on Päikesesüsteemist teele asunud, hakkavad Eugeniat vaevama mõtted Nemesise ohtlikkusest ning ta soovib täpsemaid vaatlusi ja arvutusi teha, ent Janus Pitt keelab sellega tegeleda, et mitte asjatult ümberasumisele kuluvat aega ja energiat mitte kulutada. Tütar Marlene tunneb, et ema mõtleb ka Päikesesüsteemi naasnud Crile Fisherile - tema isale, kes enne Rootori lahkumist Maale tagasi pöördus kuid keda tüdruk ei mäleta.

Kolooniaülem Pitt usub ja loodab, et rootorlastel on aega oma maailma ehitada ning olla valmis teisi Päikesesüsteemist tulnuid tagasi hoidma kui nad kord tulevad. Ta ei tunne kahetsust, et Nemesis võiks kunagi Maale ohtlikuks osutuda ning ei leia, et Maale ja Maa kolooniatesse jäänuid tuleks hoiatada. Nii ei võta ta Eugenia aimdusi tõsiselt ja ajab edasi oma rida, saates Eugenia hoopiski koos tütrega Erythrole uurimusi tegema, et naine tal jalus poleks. Või siis tegelikult on ta taibanud Marlene kohta midagi, mida ta ohtlikuks peab ning loodab ema-tütart Erythrole saates neid niipea mitte uuesti kohata...

Muidugi on Maa peal mõeldud sellele, kuhu kadus Rootor ning Maa juhtkond on pärast rootorlaste lahkumist asja edasi uurinud ning püüdnud aru saada, kuhu koloonia lahkus.

Asimov kirjeldab huvitavalt tegelaste erinevaid tulevikunägemusi ning lugu jõuab ootamatu, ent omamoodi loogilise lõpplahenduseni. Järelsõnas viitatakse ka sellele, et Erythro näol on tegu algupärase versiooniga Asimovi poolt hiljem kasutatud loost ühisteadvusega planeedist Gaia. Nemesise loos tõstab autor esile ka rassi- ja rahvusküsimusi ning oluliste tegelaste hulgas on rohkem naistegelasi kui Asimovi teistes raamatutes.  

Märksõnu: Aurinel Pampas, Janus Pitt, Kauge Sond, hüperajam, Crile Fisher, Garand Wyler, Kattimoro Tanayama, Semyon Akorat, Kuppel, Siever Genarr, Tessa Anita Wendel, Adelia, supervalguskiirusalus, Erythro katk, doktor Ranay D'Aubisson, Chao-Li Wu, Saltade Leverett. 

Inglite linn * Mann Loper

Lugesin 10. jaanuaril 2023

Maal üksikult laialipillutatud inimeste asundused püüavad toime tulla maailmas, mida valitseb tehisintellekt. Nii on juhtunud pärast Riket ning suurt Sõda. Ühes asunduses nimega Kindlus elab peatselt 15-aastaseks saav Lonni, kes tunneb, et ta ei ole millegi poolest eriti hinnatud, kuna ei saa oma asundusele väljastpoolt toidu ja varustusega hankimisega toeks olla. Koos kahe sõbra, Kareli ja Adaga, lähevad nad salaja retkele, mis lõpeb katastroofiliselt. Pärast masinatest Õgardite rünnakut jõuab Lonni sealt ainsana tagasi ning teda karistatakse suhtlusest täieliku kõrvalejätmisega. Lõpuks sellest nüristatuna ning meeleheitel, põgeneb tüdruk Kindlusest. Ta on otsustanud, et "nähtamatu" olemisele eelistab ta siis pigem ohtlikule maailma vastu astuda ning võimalusel mõni teine asundus leida.

Mis siis õigupoolest teda väljaspool asundust ootab, kas tehisintellektid ning teised nende teenistuses olevad masinad on tõesti nii ohtlikud kui Lonni seni on näinud? Kas on veel kusagil alles teisi inimrühmi, kellega koos masinate vastu võidelda? Sujuvalt ja loomulikult kulgev lugu pakub parajalt pinget ning kaasamõtlemist.

Edasi, Asum * Isaac Asimov

 

Lugesin 1. - 7. detsember 2021

"Forward the Foundation" on ilmunud inglise keeles aastal 1993 ning siinne tõlge Matti Piirimaalt aastal 2021, väljaandjaks Eesti Raamat. 

Esimese raamatu seiklustest on möödunud 8 aastat. Hari Seldoni paremaks käeks on Dahli sektorist leitud taiplik noormees Yugo Amaryl, kellega koos nad töötavad Trantoril, olles tagasi Streelingi ülikoolis, kus Seldon peab matemaatikaosakonna dekaani ametit. 

Esile on kerkinud uus tegelane, Nishayalt pärit Jo-Jo Joranum, algse eesnimega Laskin, kes tahab Eto Demerzelit tema kohalt kangutada ning ise võimule pääseda. Hari Seldonil tekib konflikt Joranumi kõige lähedasema abi, Gambol Deen Namartiga, kes ilma loata ülikooli alale kõnet on pidama tulnud. Seejärel soovib Joranum kohtumist Seldoniga, kes peab tunnistama, et Joranumil on teatud mõju, ka tema pojale Raych'ile, kes samuti kohtumisel osales. Seldonit jääb aga vaevama, et Joranum'i aktsent ning pajatused, mis väidetavalt pärinevad tema kodumaalt Nishayalt, ei tundu päriselt klappivat.

Seldon saadab Raych'i Dahl'ile, kus tal oleks võimalik Joranumiga kohtuda ning lekitada talle sellist informatsiooni Eto Demerzeli kohta, mida Joranum peaks Demerzeli kompromiteerimiseks kasulikuks. Seldon on samas avastanud kahjustavat informatsiooni ka Joranumi enda kohta ning loodab seda tema vastu kasutada. 

Selles raamatu osas mängibki päris palju rolli Seldoni kasupoeg, dahllane Raych, keda Seldon ühena vähestest usaldada saab, eriti kui Eto Demerzel ametist lahkub ning imperaatoril tuleb pähe võtta just Hari Seldon oma uueks peanõunikuks. Ka Dors Venabili on endiselt Seldoni kõrval, suures osas mehe kaitsjana - eriti kui uues ametis Seldonit tapmiskatsed ähvardavad. Psühhoajaloo arendamisel on Seldoniga koos suur osa dahllasel Yugo Amarylil.

Uue nimena kerkib siin esile Gleb Andorin. Pärast Joranumi langust ning grupeeringu laialivajumist on nad tasapisi uuesti jõudu kogunud, Namarti juhtimisel. Namarti mõtiskleb samal teemal, milleni jõudis Dahlil viibides Seldon, kui ta avastas, et sealsed inimesed räägivad kunagisest Maast, kust kõik inimesed on alguse saanud. Mingil moel on selle mõtteni jõudnud ka Namarti, ehkki suures plaanis peetakse Galaktikaimpeeriumis ning ka ajaloolaste hulgas seda ideed naeruväärseks. 

Namarti tuleb ka mõttele, et selles ühes algupärases maailmas pidid inimesed uskuma üleloomulikesse jõududesse ehk jumalatesse: "Need jumalad pidid kaitsma inimkonda ning hoidma teda ohtude eest, või vähemalt hoolitsema inimkonna selle osa eest, kes teadis, mismoodi saab jumalaid ära kasutada. /.../ Ajal, kui eksisteeris üksainus inimeste maailm, oli mõistlik oletada, et jumalad on iseäranis huvitatud selle väheste inimeste tillukese maailma hoidmisest. Nad hoolitsesid selle maailma eest nagu suured vennad... või vanemad."

***

Sündmustik jätkub, põhimõtteliselt võiks seda raamatut pidada Hari Seldoni elulooraamatuks ja psühhoajaloo arengu kirjelduseks. Parajate pausidega minnakse Seldoni elus edasi, kirjeldades mitmel korral tagantjärele sündmusi, mis peategelase ning tema perekonna elus ette on tulnud ning muudatusi kaasa toonud. Hari Seldoni elus mängib olulist osa tema pojatütar Wanda, kes ühtlasi aitab kaasa olulisele murrangule psühhoajaloo arengus. Raamat jõuab välja Seldoni plaanini asutada kaks eraldiseisvat Asumit, millest ühte sõidab ka tema pojatütar Wanda.

Tegelastest ja terminitest võib veel ära mainida järgmisi: Manella Dubanqua, Bellis, aednik Mandell Gruber, Tamwile Elar, kindral Tennar, kolonel Linn, algradiant, kaosevastane võrrand, elektroklaarija, Cinda Monay, ülemraamatukoguhoidja Las Zenow, doktor Mian Endelecki, raamatukoguhoidja Gennaro Mummery, keiser Agis IVX, Stettin Palver, ülemraamatukoguhoidja Tryma Acarnio.

Algus pärast lõppu * Mann Loper

Loetud suvel 2021

Mitte ei saa alati kinni peetud sellest, et peaks kohe pärast raamatu läbilugemist selle kohta kirjutama, kasvõi lühidaltki... Aga mulle vist sattus suvel järjest nii põnevaid ja mõnusaid raamatuid kätte, et pigem neelasin nad hundi kombel järjest alla ning loetud raamatutest kirjutamine jäi ära.

Aga mälestus on selline, et mida iganes ma ka eelmiseks ei lugenud, oli kuidagi kergendus seda raamatut lugeda, sest selle tekst jooksis väga loomulikult ja ladusalt, olgugi, et tegevus haarab meid endasse tundmatus kohas ja ajas - kosmoselaeval, kus ärkab mees, kes ei mäleta enda kohta midagi. Mälestusi ning tundeid oma varasema elu ja isiku kohta äratab veidi tema vasemalt õlalt leitud hallhunti kujutav tätoveering kirjaga F-E-N-R-I-R, ent siiski puudub tal täpsem ettekujutus oma minevikust ja isikust.

Samal, Utnapishtimi-nimelisel kosmoselaeval, on 20-aastane neiu nimega Rhea avastanud, et ta erineb paljuski ülejäänud 500 tuhandest laeva asukast, kes on suutnud leppida pagulusega, mis tabas Maa elanikkonda pärast tuumakatastroofi. Rheale meeldib uurida inimkonna minevikku ja lugeda ning unistada, sellest innustatuna näeb ta aga sageli öösiti unenägusid kadunud maailmast ja selle kaunist loodusest, mistõttu ärgates tundub ümbritsev keskkond eriti hall ja masendav. Suurt osa inimesi näib nendes oludes lohutavat usk ja kirik - Utnapishtimi ühiskonnal on ka oma dekaloog ehk kümme käsku - ent Rheale tundub, et inimesed on 500 kosmoserännu aasta jooksul juba kaotanud suure osa oma fantaasiarikkusest ja elavusest.

Edasised sündmused on algusele sarnaselt lennukad ning viivad meie kaks peategelast retkele, mis osutub muidugi mõista põnevaks ning ettearvamatuks. Kuigi, ehk on siiski ka veidike ettearvatavust siin-seal - lähtudes autori rahvusest... Mulle meeldib ka seos, mis tekib raamatu tegelaskujude ning germaani ja põhjamaade müütiliste olendite vahel:

Fenrir (ka Fenrisúlfr) oli germaani mütoloogias hiiglaslik hunt, jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda poeg ning Heli ja Jörmungandri vend. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu Ragnaröki ajal lahti rabeleb ja seejärel Odini alla neelab. /.../ In Norse mythology, Garmr or Garm (Old Norse: Garmr [ˈɡɑrmz̠]; "rag") is a wolf or dog associated with both Hel and Ragnarök, and described as a blood-stained guardian of Hel's gate.

Head nautimist!