Hercule Poirot jõulud * Agatha Christie

Lugesin 1.-  november 2021

Miljonär Simeon Lee otsustab koguda oma perekonna jõuludeks enda ümber. Oma elus on ta teinud nii üht kui teist kahetsusväärset ning isegi vanaduspõlve veetes pole tema iseloom paranenud. Tundub, et rahuliku pühademeeleolu loomise asemel püüab ta oma pereliikmeid nii tõsiselt üles ärritada kui vähegi võimalik.

Poirot istub samal ajal kolonel Johnsoniga kaminatule ees, vesteldes jõuludest ning kuritegudest. Kui koloneli meelest on jõulud rõõmu ja rahu aeg, mil halbu asju ei tohiks kuigivõrd juhtuda, suhtub Poirot pühadesse märksa praktilisemalt:

"... Aga vaatame korraks, missugused on f a k t i d. Te ütlesite, et jõuluaeg on rõõmsa meeleolu aeg. See tähendab, eks ole, et süüakse ja juuakse palju? See tähendab tegelikult l i i g s ö ö m i s t  ja liigsöömisega kaasnevad seedehäired. Ja seedehäired ärritavad inimesi! /.../ 

Vanad tülid lõpetatakse, lahkarvamustel olijad soostuvad kokku leppima, olgu kas või ajutiseks. Ja perekonnad, kes on aasta läbi lahus olnud, tulevad jälle kokku. Te peate möönma, mu sõber, et niisuguses olukorras tekivad suured p i n g e d. Inimesed, kelle t u n d e d pole sõbralikud, avaldavad endale tugevat survet, et  n ä i d a  sõbralikena! Jõulude ajal on palju s i l m a k i r j a l i k k u s t - ausat silmakirjalikkust, silmakirjalikkust pour le bon motif, c'est entendu, kuid ikkagi silmakirjalikkust! /.../ 

Ma juhin teie tähelepanu sellele, et niisuguste tingimustes - vaimse pinge ja kehalise ebamugavuse tingimustes - võivad varasemad nõrgad vastumeelsustunded ja tühised lahkhelid väga kergesti muutuda hoopis tõsisemaks. Teesklemine, et ollakse tegelikust sõbralikum, andestavam ja suuremeelsem, paneb inimese varem või hiljem käituma ebasõbralikumalt, hoolimatumalt ja agressiivsemalt, kui see on talle tõeliselt omane! Kui te tõkestate loomuliku käitumise voolu tammiga, mon ami, siis varem või hiljem see tamm puruneb ja tekib uputus!" 

Ja muidugi juhtubki nii, et Poirot kaasatakse koos kolonel Johnsoni ning superintendent Sugden'iga eelmainitud miljonäri mõrva uurimisse. Kuna Simeon Lee surnukeha leitakse seestpoolt lukustatud ning tõsiselt segipööratud toast, on väga keeruline mõista, mis siis tegelikult juhtus. Ent näib, et just keegi pereliikmetest on vana kiusliku mehega lõplikult arved õiendanud. Nagu Poirot varsti leiab, on seltskonna kõikidel liikmetel oma põhjus, mis oleks võinud nad kuriteole tõugata. Lahendus on aga, nagu enamasti, väga ootamatu...

Viimane vaimudetund * Agatha Cristie

 

Lugesin 23.-24. november 2021

Raamat sai võetud pigem tütrele tutvumiseks kuna neil oli tarvis koolis krimilugu kirjutada. Aga ta valis lugemiseks midagi muud ning mul on selle üle pigem hea meel, sest lühijuttude seas leidub ka päris hirmsaid ja õõvastavaid. Lugemine toimub mul lõpuks üsna kiirkorras kuna pean raamatu järgmise lugeja jaoks raamatukokku tagastama...

Mõned lood tulid juba mujalt loetuna tuttavad ette, või siis oli nende põhjal tehtud televersioon kunagi nähtud. Tegelikult tundub mulle, et televersioonid võisid olla pigem sellised põhjalikud ja detailsed - siinsed lood on pigem kiirkäigul läbitavad ning väga tõhusalt ja mõjusalt kirjutatud.

Lugude temaatika on seinast seina - leidub õuduse või fantaasia maiguga jutte, ent muidugi ka psühholoogia valdkonda puudutavaid, rääkimata krimilugudest ning kavalatest või lausa julmadest petuskeemidest. On traagikat, mis on tihti põimunud kogemusega teispoolsusest või millestki üleloomulikust. Õnneks siiski pole kõik lood kurva lõpuga.

Vana mees jutustab oma tütrele, kui too imestab, miks tema ei näe ega taju poisikest, kes nende kodus vaimuna viibib ning keda tema väike poeg Geoffrey näha suudab:

"Kas mäletad neid sõnu:

"Missuguse lambi saatus on hoida

lapsukesi pimedas komistamast?"

"Pimesi mõistmise," vastas taevas.

Geoffrey mõistab pimesi. Nagu kõik lapsed. Alles vanemaks saades kaotame selle võime, viskame selle ära. Kunagi, kui oleme päris vanad, pöördub nõrk mõistmishelk meie juurde tagasi, aga kõige eredamalt põleb lamp siiski lapsepõlves. Seepärast ma arvangi, et Geoffrey saab ehk aidata."

Agatha Christie on väga fantaasiarikas - paljud neist lugudest on sellised, mida on kindlasti suudetud filmilinal või teatrilaval detailsemalt edasi arendada. Hea raamat lugemiseks kui saab selleks vaid lühikesi hetki krabada. Lood on lühidusest hoolimata põnevad ja sisukad.

Miss Marple'i viimased juhtumid * Agatha Christie

 

Lugesin 30. oktoober - 1. november 2021

Hea lugemine, eriti kui aega veidike napib, sest raamat koosneb õige mitmest lühiloost. Lühidusest hoolimata on tegemist ilmselt ka lugeja jaoks piisavalt keerukate mõttekäikudega, ent Miss Marple'ile on muidugi kõik selge kui seebivesi. Siin on parajalt õudust, julmust, traagikat - ent õnneks ei lõppe kõik lood siiski üdini õnnetult! 

Need erinevad, ent millegi poolest ka sarnased lood panevad igal juhul mõtisklema selle üle, kuivõrd me oleme igaüks omamoodi ning miks osa meist annab järele tahtmistele, tungidele või kirgedele, mis halvale teele võivad viia. Inimloomust ning selle eripärasid tõlgendabki eriti osavalt Agatha Cristie loodud sümpaatne, ettenägelik ja elujaatav miss Marple.

Kõver maja * Agatha Christie

Loetud 1.-30. oktoober 2021

 Olin õnnekombel unustanud, et olen kunagi näinud teose põhjal vändatud filmi. Seega jätkus põnevust peaaegu lõpuni välja ja alles siis äkitselt ilmusid mu silme ette pildid sellest, mis edasi juhtub... Igal juhul tundus mulle raamat nüüd tagantjärele isegi parema variandina kui film, sest nii oli võimalik tegelastesse ning nende võimalikesse motiividesse palju põhjalikumalt süveneda.

Kas vana perekonnapea Aristide Leonidese mõrva põhjuseks võisid olla tema järeltulijate rahamured, armukadedus, tema noore naise soov abielluda omavanuse mehega... ? Leidub palju loogilisi põhjuseid, ent mitte midagi selgelt tõestatavat. Kogu sündmustik on põimitud noore paari, Sophia ja Charles'i, ümber, kes soovivad abielluda, ent ei saa seda teha enne kui juhtunule selgitus leitakse. Sophia on Aristide'i lapselaps ent Charles'i isa on samas seotud juhtumi uurimisega, kuuludes Scotland Yard'i ridadesse.

Põnev ja hästi kirjutatud lugemine kirju tegelaskonnaga ning pigem ootamatu lõpplahendusega.