Lugesin 8.-13. märts 2022 |
"Talle meeldis seista raamatukaupluste pimedate vaateakende ees ja tunda, kuidas kõik need raamatud kuuluvad ainuüksi talle, kuna teised magavad." - Pascal Mercier, "Öine rong Lissaboni"-
Lugesin 8.-13. märts 2022 |
![]() |
Lugesin 6. oktoober - 7. oktoober 2021 |
Mõnda aega on Ann Cleeves'i raamatud jäänud kõrvale - lugesin kevade poole järjest mitu-mitu sarja raamatut ning siis tegelikult mingil hetkel on raske jätkata, sest isegi kui autori tööd väga meeldivad, tekib teatud tüüpi tüdimus, kuna stiil ja teoste ülesehitus on mingist hetkest alates etteaimatavad.
Tagasitulek sarja juurde on nagu kohtumine vana hea sõbraga, hoolimata sellest, et tegu on ju krimilugudega. Ann Cleeves oskab mässida lugeja täiesti sisse. Kõigepealt muidugi tegelaste abil, kes on juba varasematest lugudest tuttavad, nagu näiteks uurija Perez, Sandy Wilson ning Willow Reewes. Kuna nende mõttemaailma me juba teame, näeme nende mõtete kaudu pigem edasiminekut, mis on toimunud nende suhetes või juhtumi arengus.
Kurb on küll teada, et kui lugeja tutvub raamatus põhjalikumalt mõne Shetlandil elava inimesega siis ilmselt juhtub nende või nende perega midagi. Eks see ole kaval nipp lugejat kaasata kuid teades, et tõenäoliselt hakkab midagi halba juhtuma, on ikkagi kurb. Selles raamatus kohtume Jane'iga, kes elab sündmuste alguspunktile väga lähedal ning tema pere ümber hakkab tasapisi pingeid kogunema.
Ravenswick'is toimub maalihe just siis kui väike rühmake inimesi on kogunenud erakliku Magnuse matustele. Maalihe hävitab pea täielikult lähedalasuva tühjalt seisva maja, mida hüütakse Taitt'iks. Perez, kes viibib samuti Magnuse matustel, läheb maja läbi vaatama, et olla kindel et keegi sinna sisse ei jäänud. Paraku leiabki ta surnukeha - punases kleidis võõramaise välimusega naise. Kuna dokumente pole ning vaid vähesed on naist Shetlandil ringi liikumas näinud, hakatakse asja tõsisemalt uurima ning selgubki, et tema surm polnud loomulik.
Nagu ikka, pole süüdlane sugugi ootuspärane ning tema isik selgub päris viimasel minutil. Aga sellest täpsemalt poleks ilus rääkida. Igatahes jään nüüd jällegi Shetlandi lugusid igatsema, sest praeguse seisuga näikse see raamat olevat viimane...
TUTVUSTUS: Ann Cleevesi viiendas Shetlandi-ainelises raamatus peab noor uurija Willow Reewes lahendama kaks mõistatuslikku mõrva. Taustaks saare karge loodus, naftasadam ja laiuv vesi. Kohati tundub Willow Reewesile, et ta sumpab vaid piimjas udus, suutmata tabada asja olemust. Oma pruuti leinav inspektor Jimmy Perez, kes kohalike oludega kursis, kuid depressioonis, tuleb vastutahtsi talle appi. Iga uus juhtlõng näib viivat uurimise uude suunda, aga lahendust ei paista. Kuni Jimmy Perez suudab kergitada katet mineviku salasuhetelt.
Shetlandi sarjas on varem ilmunud raamatud „Ronkmust”, „Valged ööd”, „Punased luud” ja „Sinine välk”. Sari on paljudele tuttav ka BBC1 samanimelise TV-seriaali järgi, kus mängib peaosa Douglas Henshall.
..........................
Ja olengi nüüd konksu otsas, lugedes järjest neid Ann Cleeves'i Shetlandi raamatuid, mis ELLU laenutuse kaudu kättesaadavad on olnud. Üks raamat on mul praegu laenutusjärjekorra tõttu ka vahele jäänud, aga küllap saab seegi loetud.
Mulle meeldib, kui õnnestub raamatut võimalikult järjest lugeda, praegu on aga viimane lugemine toimunud pidevate pauside ja segamiste saatel, nii et süveneda on olnud parajalt raske. Selles sarja raamatus on pidevaks saatjaks lein, raskustunne ja rõhutus, mis end tegelastele ühel või teisel moel saatjaks sokutab. Õnneks on oma kihlatut leinav Jimmy Perez endiselt sisimas uudishimulik ning see toob ta tagasi saarel toimuvate sündmuste uurimise juurde. Perez'i sunnib elust kinni haarama ka hoolimine, mida ta tunneb oma hukkunud armsama Fran'i tütre Cassie vastu.
Koos naisuurija Reewes'iga liigub Perez uurimises üsna väikeste sammude haaval edasi, ent lõpuks, nagu ikka, hakkab ka üht-teist selguma. Ehkki siin areneb sündmustik väga tasases rütmis, suudavad kohalik õhustik ja sümpaatsed tegelased ikka lugejat raamatu kütkes hoida. Võib-olla just see rahulik kulgemine tundubki loomulikum ja mõistetavam kui järsud muutused ja tohutud tagaajamised, mida meid on järjest rohkem koolitatud teleekraanidel nägema. Siin jõuab uurimus lõpptulemuseni ikkagi tänu kannatlikule ja lõputule info kogumisele, tänu pidevale mõttetööle ja analüüsile ning lõpuks muidugi ka tänu vaistule, sisetundele, mis kõigi heade uurijate puhul lahenduse leidmiseks selle viimase tõuke annab.
Uurimise käivitab sõudepaadist leitud surnukeha, mis kuulub Shetlandilt pärit ajakirjanikule Jerry Markhamile. Omaette tähelepanu väärib see, et Jerry surnukeha leiab sealsamas elav prokurör Rhona Laing, kes uurija Reewes'i arvates näib teadvat enamat kui ta tunnistab. Jerry on juba pikemat aega töötanud Londonis, seega pakub uurijatele huvi, mida ta Shetlandil tegi ning miks püüdis ta kohtuda oma ammuse armsama Evie'ga, kelle ta kunagi südametult maha jättis...