Otsast alga - Enne Asumit * Isaac Asimov

 

Lugesin - november 2021

Kuna Isaac Asimovi Asumi-sari jäi mul kunagi pooleli, tuli nüüd uuesti otsast alata. Õnneks lihtsustab lugemist see, et mitmeid raamatuid on võimalik netist lugeda tänu Ellu-süsteemile. Pealegi on nimekirja lisandunud raamat "Edasi, Asum!", mida ma varasemates nimekirjades ei näinud. 

Mul on tunne, et sellel lugemiskorral tundub raamat mulle veidi mõnusam - ei oskagi öelda, kas on ehk tõlge ladusam (praegu võrdlema ei jaksa hakata) või on lihtsalt teistkordne lugemine kuidagi ladusamalt kulgev. Seekordne kirjeldus saab mul vist liig üksikasjalik ja seega neil, kel plaanis endal raamatut lugeda, soovitan minu ülestähenduste lugemine siinkohal lõpetada... 2021. aastal Eesti Raamatu alt välja antud tõlke autoriks on Jaanus Õunapuu, originaal on 1988. ilmunud "Prelude to Foundation".

Hari Seldon on noor matemaatik, kes peab Galaktikaimpeeriumi valitsemise keskuses Trantoril mitmete isikute tähelepanu äratava ettekande, mis jätab paljudele mulje, et on võimalik ennustada Galaktikaimpeeriumi tulevikku. Teda kutsutakse imperaator Cleon I juurde ning kuigi imperaator pettub tema idees, kuivõrd Hari kirjeldab seda täielikult praktikas rakendamatuna, paistab imperaatori parem käsi Demerzel Eto nägevat Seldonis siiski ohtu. Asudes noort matemaatikut kimbutama, käivitab ta aga hoopiski vastupidise sündmuste ahela, kus Seldonit asub abistama vanast trantorlasest ajakirjanik Chetter Hummin, kes toimetab Seldoni keisri käeulatusest kaugemale, Streelingi Ülikooli, mis suures plaanis on võimuorganite mõju alt väljas. Teel ülikooli õnnestub Hummin saada Hari Seldon nõusse, et too jätkaks oma tööd psühhoajaloo alal, kuna vana mees on saanud aru, et impeerium on allakäigu teel ning see võib inimkonnale tähendada suuri raskusi.

Nii jõuab Hari Seldon võõrana Streelingi Ülikool, kus ta kohtub veetleva ajaloolase Dors Venabiliga, kes omal moel käivitab Seldonis soovi tõsiselt psühhoajalooga tegelema hakata. Kuid siiski pole kindel, et ta isegi ülikooli territooriumil lõpuni kaitstud on ning edasised sündmused näitavad, et keegi on tal endiselt kannul. Pealegi tabab matemaatikut järjest suurem frustratsioon, sest tundub, et tema ideed psühhoajaloo kohta jooksevad esialgu pidevalt ummikusse.

Pärast Streelingi Ülikoolis ohtlikku olukorda sattumist, korraldab Hummin Seldoni ja Dors Venabili põgenemise Mycogen'i - ühte Trantori suletud ühiskondadest, kust samas on pärit kõige maitsvamad toidud, mis ka imperaatori ette jõuavad. Mycogen'il on naised selgelt alamas seisuses, kõikidel inimestel on juuksed ja kulmud maha aetud, kantakse sarnast riietust ning allutakse kindlatele reeglitele. Selgub, et neil on ka Püha Raamat, mida kõigil on kohustus lugeda ning Sakratoorium, mis on midagi templitaolist kuid kuhu hõimlased ehk Hari ja Dors sisse ei pääse. 

Mõtisledes maailmade erinevuse üle, tulevad Seldonile järgmised mõtted: "... miks nii paljud saadavad oma elupäevad mööda, püüdmata leida vastuseid küsimustele, mõtlemata isegi küsimuste peale, mida esitada. Kas elus on üldse midagi põnevamat kui vastuste otsimine?"

Märksõnadeks võiks pakkuda näiteks: Aurora, Koidumaailm, Päikesemeister nr 14, Kadunud maailm, robotid, Dahl'i sektor, perekond Tisalver (Jirad, Casilia ning nende tütar), Billibotton, ema Rittah, kurikael Marron, Davan, poisike Raych.

Dahli sektori meestele on omane lühike kasv, tõmmu nahk, mustad juuksed ning uhked vuntsid. Hari ja Dors tutvuvad Dahli peamise tegevusalaga, mis on soojuslehtrid, ning kohtuvad seal noormehega, kelle nimi on Amaryl Lindor. Tema jutust selgub, et dahllasi nende enda kogukonnast välja ei lasta, sest nende kohta on kinnistunud mitmeid väärarusaamad, mis on seotud justnimelt soojustootmisega seonduvaga. Seda peetakse higiseks, mustaks tööks ning dahllasi seega räpasteks, agressiivseteks, rumalateks ja varasteks. Dors Venabili arvab: "Mina aga olen ajaloolane ja tean, et üks inimgrupp vaatab sageli teise peale ülalt alla. Esineb kummalist ja peaaegu rituaalselt vihkamist, millel pole mingit mõistuspärast õigustust, kuid mis võib ajalugu tõsiselt mõjutada. See on väga halb."

Amaryl Lindor vastab omakorda: "Lihtne on öelda, et miski on väga halb. Te ütlete, et mõistate selle hukka, ning oletegi hea inineme ja võite jälle oma asjadega tegelda; te ei pruugi rohkem "halvast" huvituda. Mis on juba halvem kui "väga halb". See on kõike muud kui sünnis ja loomulik. Me oleme kõik ühed ja samad - kollasejuukselised ja mustajuukselised, pikad ja lühikesed, idamaalased ja läänemaalased, lõunamaalased ja välismaailmlased. Me kõik - teie ja mina ja isegi Imperaator - oleme sündinud Maa rahvast, kas pole?"

Muude sündmuste jätkuks kohtuvad Hari ja Dors seersant Emmer Thalus'ega. Edasised märksõnad: Wye, Rachelle, R. Daneel Oliwaw.

Mul on hea meel, et ma raamatu teistkordselt läbi lugesin, see tundus kokkuvõttes veel põnevam kui eelmisel korral! Ja nüüd saan asuda järjekorras järgmise teose juurde, milleks on "Edasi, Asum!".

Uuesti kopeerin siia ka Asimovi teoste nimekirja:

1. Terviklik robot (1982). Kogumik, mis koosneb kolmekümne ühest lühijutust, mis ilmusid 1940_1976.
2. Teraskoopad (1954). Esimene roboti-romaan.
3. Alasti päike (1957). Teine roboti-romaan.
4. Koidurobotid (1983). Kolmas roboti-romaan.
5. Robotid ja Impeerium (1985). Neljas roboti-romaan.
6. Kosmosevoolud (1952). Esimene Impeeriumi-romaan.
7. Tähed nagu tolm (1951). Teine Impeeriumi-romaan.
8. Veerkivi taevas (1950). Kolmas Impeeriumi-romaan.
9. Enne Asumit (1988). Esimene Asumi-romaan.
10. NB! Edasi, Asum (1993, postuumselt). Teine Asumi-romaan
11. Asum (1951). Kolmas Asumi-romaan. Koosneb neljast loost, mis ilmusid algselt 1942-1944, lisaks sissejuhatav osa aastast 1949.
12. Asum ja Impeerium (1952). Neljas Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1945. aastal.
13. Teine Asum (1953). Viies Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1948. ja 1949. aastal.
14. Asumi äär (1982). Kuues Asumi-romaan.
15. Asum ja Maa (1983). Seitsmes Asumi-romaan

Enne Asumit - esimene samm Isaac Asimovi maailma

Ma parem ei hakkagi rääkima sellest, et pärast lapsepõlve olen ma kriminaalselt vähe lugenud. Ja kahju on ka sellest, et suur osa raamatutest, mis ma loen, jääb mul ikkagi siia üles märkimata... Seetõttu ei mäleta ma ka pärast tavaliselt ei raamatu nime ega autorit vaid üksnes tunnet, mis üks või teine raamat minus tekitas.

Nädalake tagasi sai suvilast kaasa haaratud aga "Enne Asumit" ning mul ei jää muud üle kui olla tänulik, et just see raamat esimesena mulle kätte sattus. Nimelt tegu on siis 1988. aastal kirjutatud raamatuga, mis on eellooks 1951. aastal (!) kirjutatud raamatule "Asum".  Ehk siis ilmselt olen saanud parima võimaliku ettevalmistuse, et hakata lugema Asumi-romaanide sarja.

Raamatust endast polegi mul ehk mõtet kirjutada kuna ega huvilistel muud üle jäägi kui sellega ise tutvuda. Autori märkuses on aga ära toodud väga väärtuslik nimekiri, kus Asimov toob ära oma tulevikulugude kronoloogilise järjekorra. Ehk siis tegu pole mitte nende ilmumis- või kirjutamisaja järjekorraga vaid just selle järjekorraga, millises neid oleks näiteks hea lugeda. Nagu näha, alustasin mina nimekirjas 9. kohal olevast romaanist.

1. Terviklik robot (1982). Kogumik, mis koosneb kolmekümne ühest lühijutust, mis ilmusid 1940_1976.
2. Teraskoopad (1954). Esimene roboti-romaan.
3. Alasti päike (1957). Teine roboti-romaan.
4. Koidurobotid (1983). Kolmas roboti-romaan.
5. Robotid ja Impeerium (1985). Neljas roboti-romaan.
6. Kosmosevoolud (1952). Esimene Impeeriumi-romaan.
7. Tähed nagu tolm (1951). Teine Impeeriumi-romaan.
8. Veerkivi taevas (1950). Kolmas Impeeriumi-romaan.
9. Enne Asumit (1988). Esimene Asumi-romaan.
10. NB! Edasi, Asum (1993, postuumselt). Teine Asumi-romaan
11. Asum (1951). Kolmas Asumi-romaan. Koosneb neljast loost, mis ilmusid algselt 1942-1944, lisaks sissejuhatav osa aastast 1949.
12. Asum ja Impeerium (1952). Neljas Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1945. aastal.
13. Teine Asum (1953). Viies Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1948. ja 1949. aastal.
14. Asumi äär (1982). Kuues Asumi-romaan.
15. Asum ja Maa (1983). Seitsmes Asumi-romaan.

"Enne Asumit" oli üsna hõlpsasti loetav, eestikeelne tõlge Jaanus Õunpuult ilmus Eesti Raamatu alt 2004. aastal. Kohe varsti selgub, kas 1985. aastal eesti keeles ilmunud "Asum" Linda Ariva tõlkes ka sama loetavaks osutub :)

Isaac Asimovi elukäigu kohta Wikipediast.  See on hea lugemine, kokkuvõtlik. Sealt ka järgnevad toredad tsitaadid:

The only thing about myself that I consider to be severe enough to warrant psychoanalytic treatment is my compulsion to write ... That means that my idea of a pleasant time is to go up to my attic, sit at my electric typewriter (as I am doing right now), and bang away, watching the words take shape like magic before my eyes.

— Asimov, 1969

If I had the critic's mentality (which I emphatically don't) I would sit down and try to analyze my stories, work out the factors that make some more successful than others, cultivate those factors, and simply explode with excellence. But the devil with that. I won't buy success at the price of self-consciousness. I don't have the temperament for it. I'll write as I please and let the critics do the analyzing.

— Asimov, 1973

Väike täiendus veel kõvasti hiljem (2021. aasta novembris). Triloogiale eelnevaks raamatuks ilmus Asimovilt veel postuumselt üks raamat - "Edasi, Asum" -  selle kohta siin jutt:

Samal ajal kui Hari Seldon püüab täiustada oma psühhoajaloo revolutsioonilist teooriat ning tagada inimkonnale koht tähtede keskel, vangub suur Galaktikaimpeerium apokalüptilise kokkuvarisemise veerel. Meeletusse keerisesse haaratud Seldon ja kõik tema lähedased osutuvad etturiteks võimumängus. See, kes kontrollib Seldonit, kontrollib ka psühhoajalugu – ning koos sellega Galaktika tulevikku. Inimkonna teenimise viimases võitluses peab Hari Seldon mingil viisil päästma oma elutöö vastaste haardest ja leidma sellele tõelised pärijad. Tema otsing algab ta enda pojatütrest Wandast ja Teise Asumi unistusest.

..............................................

Jätkan veelgi hilisemate täiendustega. Kuna Asimovi raamatute lugemine jäi pooleli, tuleb mul nüüd pigem jälle otsast alustada, seega laenasin Ellu-st uuesti "Enne Asumit" ning kontrollisin, et 1985. aastal Eesti Raamatu "Mirabilia" sarjas välja raamatu tõlkijaks oli Linda Ariva. Uue tõlke autoriks on Jaanus Õunpuu ning loodan, et mu suur lugemisplaan nüüd pooleli ei jää, aga samas ei saa kuidagi lugemist poolelijäädud kohast jätkata, kuna ei mäletagi, mis eelmistes osades toimus. Pealegi on vahepeal ka "Edasi, Asum", mis tuli mulle uudisena ning mille kohta käib järgmine lõik:

"Ulmekirjanduse suurmeistri Isaac Asimovi (1920-1992) populaarse Asumi-sarja viimane teos, mis ilmus 1993. aastal juba postuumselt. Koos romaaniga „Enne Asumit” moodustavad need kaks eelloo klassikalisele Asumi-triloogiale, mõlemas peategelaseks prohvetlik matemaatik Hari Seldon, kes viib romaanis „Edasi, Asum” lõpule oma elutöö psühhoajaloo alal, valmistades nõnda ette Teise Asumi loomist."