Otsast alga - Enne Asumit * Isaac Asimov

 

Lugesin - november 2021

Kuna Isaac Asimovi Asumi-sari jäi mul kunagi pooleli, tuli nüüd uuesti otsast alata. Õnneks lihtsustab lugemist see, et mitmeid raamatuid on võimalik netist lugeda tänu Ellu-süsteemile. Pealegi on nimekirja lisandunud raamat "Edasi, Asum!", mida ma varasemates nimekirjades ei näinud. 

Mul on tunne, et sellel lugemiskorral tundub raamat mulle veidi mõnusam - ei oskagi öelda, kas on ehk tõlge ladusam (praegu võrdlema ei jaksa hakata) või on lihtsalt teistkordne lugemine kuidagi ladusamalt kulgev. Seekordne kirjeldus saab mul vist liig üksikasjalik ja seega neil, kel plaanis endal raamatut lugeda, soovitan minu ülestähenduste lugemine siinkohal lõpetada... 2021. aastal Eesti Raamatu alt välja antud tõlke autoriks on Jaanus Õunapuu, originaal on 1988. ilmunud "Prelude to Foundation".

Hari Seldon on noor matemaatik, kes peab Galaktikaimpeeriumi valitsemise keskuses Trantoril mitmete isikute tähelepanu äratava ettekande, mis jätab paljudele mulje, et on võimalik ennustada Galaktikaimpeeriumi tulevikku. Teda kutsutakse imperaator Cleon I juurde ning kuigi imperaator pettub tema idees, kuivõrd Hari kirjeldab seda täielikult praktikas rakendamatuna, paistab imperaatori parem käsi Demerzel Eto nägevat Seldonis siiski ohtu. Asudes noort matemaatikut kimbutama, käivitab ta aga hoopiski vastupidise sündmuste ahela, kus Seldonit asub abistama vanast trantorlasest ajakirjanik Chetter Hummin, kes toimetab Seldoni keisri käeulatusest kaugemale, Streelingi Ülikooli, mis suures plaanis on võimuorganite mõju alt väljas. Teel ülikooli õnnestub Hummin saada Hari Seldon nõusse, et too jätkaks oma tööd psühhoajaloo alal, kuna vana mees on saanud aru, et impeerium on allakäigu teel ning see võib inimkonnale tähendada suuri raskusi.

Nii jõuab Hari Seldon võõrana Streelingi Ülikool, kus ta kohtub veetleva ajaloolase Dors Venabiliga, kes omal moel käivitab Seldonis soovi tõsiselt psühhoajalooga tegelema hakata. Kuid siiski pole kindel, et ta isegi ülikooli territooriumil lõpuni kaitstud on ning edasised sündmused näitavad, et keegi on tal endiselt kannul. Pealegi tabab matemaatikut järjest suurem frustratsioon, sest tundub, et tema ideed psühhoajaloo kohta jooksevad esialgu pidevalt ummikusse.

Pärast Streelingi Ülikoolis ohtlikku olukorda sattumist, korraldab Hummin Seldoni ja Dors Venabili põgenemise Mycogen'i - ühte Trantori suletud ühiskondadest, kust samas on pärit kõige maitsvamad toidud, mis ka imperaatori ette jõuavad. Mycogen'il on naised selgelt alamas seisuses, kõikidel inimestel on juuksed ja kulmud maha aetud, kantakse sarnast riietust ning allutakse kindlatele reeglitele. Selgub, et neil on ka Püha Raamat, mida kõigil on kohustus lugeda ning Sakratoorium, mis on midagi templitaolist kuid kuhu hõimlased ehk Hari ja Dors sisse ei pääse. 

Mõtisledes maailmade erinevuse üle, tulevad Seldonile järgmised mõtted: "... miks nii paljud saadavad oma elupäevad mööda, püüdmata leida vastuseid küsimustele, mõtlemata isegi küsimuste peale, mida esitada. Kas elus on üldse midagi põnevamat kui vastuste otsimine?"

Märksõnadeks võiks pakkuda näiteks: Aurora, Koidumaailm, Päikesemeister nr 14, Kadunud maailm, robotid, Dahl'i sektor, perekond Tisalver (Jirad, Casilia ning nende tütar), Billibotton, ema Rittah, kurikael Marron, Davan, poisike Raych.

Dahli sektori meestele on omane lühike kasv, tõmmu nahk, mustad juuksed ning uhked vuntsid. Hari ja Dors tutvuvad Dahli peamise tegevusalaga, mis on soojuslehtrid, ning kohtuvad seal noormehega, kelle nimi on Amaryl Lindor. Tema jutust selgub, et dahllasi nende enda kogukonnast välja ei lasta, sest nende kohta on kinnistunud mitmeid väärarusaamad, mis on seotud justnimelt soojustootmisega seonduvaga. Seda peetakse higiseks, mustaks tööks ning dahllasi seega räpasteks, agressiivseteks, rumalateks ja varasteks. Dors Venabili arvab: "Mina aga olen ajaloolane ja tean, et üks inimgrupp vaatab sageli teise peale ülalt alla. Esineb kummalist ja peaaegu rituaalselt vihkamist, millel pole mingit mõistuspärast õigustust, kuid mis võib ajalugu tõsiselt mõjutada. See on väga halb."

Amaryl Lindor vastab omakorda: "Lihtne on öelda, et miski on väga halb. Te ütlete, et mõistate selle hukka, ning oletegi hea inineme ja võite jälle oma asjadega tegelda; te ei pruugi rohkem "halvast" huvituda. Mis on juba halvem kui "väga halb". See on kõike muud kui sünnis ja loomulik. Me oleme kõik ühed ja samad - kollasejuukselised ja mustajuukselised, pikad ja lühikesed, idamaalased ja läänemaalased, lõunamaalased ja välismaailmlased. Me kõik - teie ja mina ja isegi Imperaator - oleme sündinud Maa rahvast, kas pole?"

Muude sündmuste jätkuks kohtuvad Hari ja Dors seersant Emmer Thalus'ega. Edasised märksõnad: Wye, Rachelle, R. Daneel Oliwaw.

Mul on hea meel, et ma raamatu teistkordselt läbi lugesin, see tundus kokkuvõttes veel põnevam kui eelmisel korral! Ja nüüd saan asuda järjekorras järgmise teose juurde, milleks on "Edasi, Asum!".

Uuesti kopeerin siia ka Asimovi teoste nimekirja:

1. Terviklik robot (1982). Kogumik, mis koosneb kolmekümne ühest lühijutust, mis ilmusid 1940_1976.
2. Teraskoopad (1954). Esimene roboti-romaan.
3. Alasti päike (1957). Teine roboti-romaan.
4. Koidurobotid (1983). Kolmas roboti-romaan.
5. Robotid ja Impeerium (1985). Neljas roboti-romaan.
6. Kosmosevoolud (1952). Esimene Impeeriumi-romaan.
7. Tähed nagu tolm (1951). Teine Impeeriumi-romaan.
8. Veerkivi taevas (1950). Kolmas Impeeriumi-romaan.
9. Enne Asumit (1988). Esimene Asumi-romaan.
10. NB! Edasi, Asum (1993, postuumselt). Teine Asumi-romaan
11. Asum (1951). Kolmas Asumi-romaan. Koosneb neljast loost, mis ilmusid algselt 1942-1944, lisaks sissejuhatav osa aastast 1949.
12. Asum ja Impeerium (1952). Neljas Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1945. aastal.
13. Teine Asum (1953). Viies Asumi-romaan. Koosneb kahest loost, mis ilmusid algselt 1948. ja 1949. aastal.
14. Asumi äär (1982). Kuues Asumi-romaan.
15. Asum ja Maa (1983). Seitsmes Asumi-romaan