Põhjusi otsides * Ian Rankin

 

Lugesin 17. mai - 24. juuli 2022

Selle raamatu lugemisega läks keeruliseks, sest mingid teised teosed lipsasid alatasa vahele, algul ei saanud hoogu sisse ning lõpuks lugemisjärge üles otsides polnud enam varasem tegevus hästi meeles. Kuid ikkagi hästi kirjutatud lugu, seekord aga päris karmilt füüsiline ja ka mõningate vägivaldsete tegelaste ning sündmustikuga. Filmina oleks n.ö "andmist" tõsiselt palju, ehk siis hakkab tunduma, nagu peaks peategelane juba ammu teises ilmas või siis vähemasti haiglapalatis tervenemas olema kuna üks ohtlik olukord järgneb teisele. Lihtsam on seda raamatut lugeda ilmselt neil, kes ajaloo ning erinevate usu- vms. rühmadega ning nende konfliktidega rohkem kursis on, sest küllap siis loksuvad asjad paremini mõtetes paika. 

Kuulsa Edinburghi festivali ajal tapetakse Mary King's Close'i tänava maa-aluses käigus noor mees ning tapmisviis viitab seotusele millegi suuremaga. Uurimine viib inspektor Rebuse ohtlikku Gar-B agulisse ja samas kutsutakse ta St Leonards'i politseijaoskonnast SCS-i, komissar Kilpatrick'u alluvusse, et juhtumit põhjalikumalt uurida. Kuna selgub, et tapetu nimi oli Billy Cunningham, näib asi võtvat tõsise pöörde, kuivõrd noormees oli parajast vanglas viibiva ohtliku kurjategija Morris Gerald Cafferty poeg ning kuritegelik juhtfiguur nõuab verist kättemaksu. Rebus teeb selles juhtumis koostööd inspektor Abernethyga, inspektor Ken Smylie'ga ja tema vennaga, seersant Blackwoodi ja konstaabel Ormistoniga. SCS-is ei võeta Rebust paraku just kuigi innukalt vastu, näiteks viimase kahe ametivenna puhul öeldakse: "... Need kaks tervitasid teda sama innukalt nagu koerad uut kirpu."

Rebus satub ka väikesesesse seiklusesse prokuratuuri esindaja Caroline Rattray'ga, ehkki tema suhe doktor Patience Aitken'iga on heades rööbastes ning tal pole plaanis seda muuta. 

Karm sündmustik õnneks ei tähenda, et huumor oleks raamatust kõrvale jäetud, seda võib leida siin-seal ka muidu süngemate hetkedega kõrvuti:

"Muldpõrandale oli veetud kriipse, laiuse järgi otsustades suure varba küünega. Silm eraldas nelja rohmakat trükitähte.

"On see NENO või NEMO?"

"Võib ka MEMO olla," pakkus doktor Curt.

"Kapten Nemo," arvas konstaabel. "20 000 ljööd vee all" tegelane."

"Jules Verne," noogutas Curt.

Konstaabel raputas pead. "Ei, sir, Walt Disney," teatas ta."

Hammas ja küüs * Ian Rankin

 

Lugesin 10.-17. mai 2022

Edinburghis tegutsev inspektor John Rebus kamandatakse Londonisse appi Huntmeheks nimetatud sarimõrvarit tabama. Ka just Rebuse saabumise õhtul leitakse järjekordne ohver, keda on jõhkralt rünnatud ning erilise tundemärgina leitakse ohvrite kõhult hammustusjäljed. Tegelikkuses on mõrvar oma nime saanud Wolf Street'i nimelise tänava järgi, millelt leiti esimene ohver.

Rebust ei võeta vastu just rõõmuhõisetega, ent tema ning uurija George Flight'i vahele tekib siiski teatav üksteisemõistmine. Kehvem lugu on mõne teisega, kes igal moel oma halba suhtumist välja näitab. Esialgu tundubki, et uurimises pole õieti millestki kinni võtta. Kuid Rebus tabab vaistlikult, kuidas võiks saada tapjat end rohkem paljastama ja need võtted ei  meeldi Londoni tegijatele sugugi. Asja teeb mõnes mõttes keerulisemaks ka uurimisseltskonda sisse imbuv psühholoog, kes juhtub olema kaunis naine.

Meisterlikult kirjutatud ja lugejat haardes hoidev lugu, mis kinnitab meile, et inimese hingehaavad, eripärad, vägivaldsus - selle juured on ikkagi tihtipeale lapsepõlves ning need võivad viia tõsiste sündmusteni. 

Ahjaa, KSKP - üks hea mugav väljend frustratsiooni vähendamiseks - on siin Rebusel õige tihti kasutuses (see tuleb üsna lihtsasti pähe kui on mingi ärritav olukord). Kuigi Rebus tunneb end algul Londonis ebamugavalt, otsustab ta kohe, et saab sellega hakkama. Siiski mõtleb ta tõsiseid mõtteid kui Flight teda rongijaama sõidutab...

"Niisiis sõidutas Flight ta King's Crossi jaama. Sõidutas ta sinna piki tänavaid, mis polnud sugugi nii väga erinevad mis tahes teise linna tänavatest. Iidsed ja tänapäevased tänavad, millest õhkus kadedust ja põnevust. Ja kurjust. Ehk küll mitte palju kurjust. Kuid piisavalt. Kurjus oli lõppude lõpuks suuresti konstant. Rebus tänas jumalat, et see nii väheseid elusid puudutas. Ta tänas jumalat, et tema pere ja sõbrad olid kaitstud. Ja ta tänas jumalat, et saab koju sõita.
"Millest sa mõtled?" küsis Flight, kui nad järjekordse valgusfoori taga igavlesid.
"Mitte millestki," vastas Rebus."

Must märkmik * Ian Rankin

 

Lugesin 26.-28. aprill 2022

See on tegelikult vist juba kolmas Rankin'i raamat, inspektor Rebusega peaosas, mida olen lugenud. Aga kuidagi on igaüks neist praegu jätnud mulle parajalt eraldiseisva, omaette jääva mulje.

Kõige rohkem vast nautisingi raamatus sellist teatud stiilis huumorit, mis võib olla kergelt üle võlli või piiri peal. Aga ka inimlikkust, isiklikkust, mida lugeja peategelases näeb. Minu arvates on palju lihtsam kaasa elada kui saad aru, et tegelane elab päris elu, koos kõikide oma probleemide ja muredega - ning sellest hoolimata suudab ta järelejätmatult tegeleda ka juhtumite lahendamisega.

Nii nagu mitmetes teistes raamatutes, kordub ka siin ülemus-alluv teema. Õnneks pole Rebusl sellist ülemust, nagu on näiteks Donna Leoni itaallasest inspektoril - veneetslasel Guido Brunettil oma Patta näol, aga see-eest on tal mõni kaastöötaja, kes talle pidevalt hammast ihub. Ka Rebus ise on parajalt karm oma alluvate suhtes, aga samas siiski ka hindab neid. Seda usaldust näitab ka see, et Rebus otsustab hakata uurima oma alluva vastu toimunud rünnaku tagajärjel vana juhtumit, mille kohta leidub infot rünnatud politseiniku väikeses mustas märkmikus. Selleks juhtumiks on viie aasta tagune põleng hotell Central'is, kust leiti ka üks söestunud surnukeha. Ning tundub, et Rebuse huvi kasvades hakkab nii mõnigi vanade sündmustega seotu end ebakindlalt tundma, mis omakorda käivitab uute sündmuste ahela.

Tegelaste loetelus on Rebuse vend Michael, siin leiduvad ka nii Holmes kui ka Watson. Seersant Brian Holmes on nimelt koos nooremuurija konstaabel Siobhan Clarke'iga Rebuse alluvad. Seersant Watsonit ning Rebust seob hetkel ka nende isiklik eluolu kuivõrd mõlemad on parajasti kallimatega tülli läinud ning n.ö "kodutud". Seersant Holmes'i lemmikkohaks on pärast Nell Stapletonist lahkuminekut saanud Elvise-teemaline restoran nimega "Heartbreak Cafe", mille omanikud on paar nimega Eddie Ringan ja Pat Calder. Välja ilmub mitmeid kahtlase minevikuga tegelasi - Deek Torrance, Ger Suur ehk Morris Gerald Cafferty, tema jooksupoiss Davey Dougary ning Kanadas peidus olnud ahistaja Andrew McPhail. Jaoskonnas käsutab Rebust mõistlik ülemus "Farmer" Watson, lisaks on tegemist peainspektor Lauderdale'iga ning ebameeldivusi tekitab ülbe inspektor Alister Flower. Vana info leidmisel on Rebusele abiks pime mees Matthew Vanderhyde, kellelt peategelane saab infot Aengus Gibsoni kohta, kes on kohaliku õllemagnaadi järeltulija. 

Nagu ikka, põnev sündmuste areng, nauditav mõttetöö Rebuse poolt, teravmeelne huumor ning usutavad tegelased.

Peitusemäng * Ian Rankin * krimi#6

 

Loetud u 28.-30. juuni 2021

Ja jälle on laisale krimikirjanduse huvilisele ilusti kandikul midagi kätte toodud. Kahju küll, et Rankini kõik varasemad eesti keeles ilmunud raamatud on ammu läbi müüdud - ma pole kindel, et jaksan hakata kõiki neid inglisekeelseid versioone tellima... Raamat meeldis väga, oli hea lugeda, ehkki temaatika ju pole krimikirjandusel kunagi midagi eriti lillelist ning tegelaste eraelu on tihtipeale mingi kurva alatooniga. 

Mis mulle meeldibki, on see, et hoolimata kõigest kumab tegelaste puhul läbi ikkagi muhedust ja elujaatust, huumorit, väikest eneseirooniat vms. Rankini peategelane John Rebus on uurijainspektor, nii et tal on juba võimalus nooremaid politseinikke käsutada ning nõuda üht-teist. Samas on ta abikaasast lahku läinud ning elab pooltühjas korteris, kus magamisasemeks sageli saab madratsi asemel tugitool. "Peitusemängu" juhtumi puhul oleks lihtne see koheselt lahendatud juhtumi pähe registreerida, ent miski ei lase Rebusel seda teha. Ning lähemal uurimisel selgubki, et kõik pole sugugi nii lihtne ja selge kui kiirpilgul paistab.

Juhtum puudutab mahajäetud majas pesitsevat Ronniet, kes leitakse oma elukohast surnuna, näiliselt üledoosi tagajärjel, ümbritsetuna asjadest, mis näiksid viitavat mõnele tseremooniale. Ent Ronnie lähemate sõprade Tracy ning Charlie ütlused näitavad sündmust keerulisemas valguses. Lisaks näib, et pärast juhtumile keskendumist jälgib inspektor Rebust keegi...