Kuvatud on postitused sildiga Stephen King. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Stephen King. Kuva kõik postitused

laupäev, 2. märts 2024

Draakoni silmad * Stephen King

 

Lugesin 25.-27. jaanuaril 2024

Proovisin selle raamatuga mitmel korral alustada, ent ei saanud kohe hoogu sisse ning nii jäi ta mõneks ajaks ootele. Kuid kui jätkub aega ning tarmukust edasi lugeda, muutub raamat üsna ruttu paeluvaks looks, mis enam väga lastekas ei tundugi. "Draakoni silmad" on nimelt pühendatud autori tütrele Naomile ning hea sõbra, samuti õuduskirjaniku, Peter Straubi pojale Benjaminile. Iseenesest võingi aru saada fännide suhtumisest, kellele teos võõras oli, ehkki kriitikutelt sai see hea vastuvõtu. Samas näitab see ikkagi väga suuresti kitsarinnalist suhtumist. Iseenesest on tore mõelda, et autor suutis isegi selle suhtumise enda kasuks pöörata, kirjutades sellest inspireerituna oma kuulsa teose "Misery".

Delaini kuningriigi valitseja Roland on suhteliselt vanas eas abiellunud südamliku ja toreda Sashaga, kes sünnitab talle kaks poega - kõigi armastatud Peter'i ning vähem silmapaistva Thomas'e. Kahjuks sureb kuninganna ise sünnituse tagajärjel, vähemalt nii usutakse. Tegelikult tõmbab paljusid niite õel võlur Flagg, kelle kurjadest kavatsustest kellelgi peale tema enda kuigivõrd aimu pole. Kuningriigis tundub kõik tasapisi ja kenasti kulgevat, ent äkitselt pöördub kõik pea peale ning armastatud prints Peter leiab end mõrvas süüdistatuna eluks ajaks kõrgesse Nõelatorniks nimetatud vangitorni suletuna.

Raamatu väga väärtuslikuks osaks on jällegi Raul Sulbi koostatud ülevaade, milles lugeja saab tutvuda selle loo ja teiste romaanide ühenduskohtadega - nimelt esineb võlur Flagg teistes Kingi raamautes mitmete nimede all (Mees Mustas, Marten Broadcloak, Raymond Fiegler jne jne). Aga ka üldse Stephen Kingi seda tüüpi loominguga, mida jagub kõvasti.

Näiteks: saaga "Tume torn" (The Dark Tower, 1982-2004), "Kolm saatusekaarti" (The Drawing of the Three, 1987), "Vastupanu" (The Stand, 1978), diloogia kahasse Peter Straub'iga "Talisman" ja "Must maja" (The Talisman; 1984, Black House; 2001), "Laskuri" eellugu "Eluuria väikesed õed" (The Little Sisters of Eluria; 1998), jutukogu "Kõik on mõeldav: 14 sünget lugu" (Everything's Eventual: 14 Dark Tales; 2002), jutukogu "Südamed Atlantises" (Hearts in Atlantis, 1999), vampiiriromaan "Salem's Loti linnake" ('Salem's Lot; 1975), "Jerusalem's Lot" (1978), romaan "See" (It, 1986), romaan "Cujo" (1981), lühiromaan "Udu" (The Mist, 1980), romaan "Rose Madder" (1995), romaan "Mobla" (Cell, 2006), romaan "Unetus" (Insomnia, 1994), romaan "Lemmikloomade kalmisdu" (Pet Cemetary, 1983), "Geraldi mäng" ("Gerald's Game, 1992), "Kotitäis konte" (Bag of Bones, 1998), romaanid "Regulaatorid" (The Regulators, 1996) ja "Desperation" (1996), romaan "Hiilgus" (The Shining, 1977), selle järg "Doktor Uni" (Doctor Sleep, 2013), romaan "Lisey lugu" (Lisey's Story, 2006), "Misery" (1987).

Märksõnu: kuningas Roland, kuninganna Sasha, võlur Flagg, draakoniliiv, kammerteenrid Brandon ja Dennis, kohtunik Anders Peyna, ülemvangivalvur Beson, Eleanor ja Leven Valera, nukumaja, parim sõber Ben Staad, Naomi, koer Frisky

neljapäev, 11. jaanuar 2024

Hiljem * Stephen King

 

Lugesin 16.-18. novembril 2023

Jamie Conklin elab koos oma emaga elu, mis kipub võtma pigem käänulisi teid. Isa kohta ei tea ta midagi ning tema ema Tia teeb oma parima, et nende väike pere toime tuleks. Tema juhtida on onu Harry asutatud Conklini Kirjandusagentuur, mida too siiski pikalt juhtida ei saanud, sest Harryt tabab varane Alzheimer. Kuigi kirjastusel on oma staarautor Regis Thomas, kes neile kenasti oma Roanoke'i raamatusarjaga raha sisse on toonud, tabab Harryt ja Tiat lisaks majanduskrahhile halb õnn investerrimismaailmas.

Kuid Jamie on poiss, kes polegi tavaline, kuna ta suudab näha midagi, mida teised inimesed ei näe. Esimene tõsine mälestus sellest on tal eelkoolieas, mil ta näeb hukkunud jalgratturit, ehk siis võiks öelda, kujutist tema kehast, seismas hukkunud surnukeha kõrval. Kuigi Jamie ema ilmselt ei sooviks uskuda, et tema pojal selline võime on, suudab ta poisi maha rahustada ning temaga kokku leppida, et sellest, mida ta näeb, pole mõistlik rääkida.

Kuigi tegu on niiöelda õuduslooga, on see üllatavalt mõnus lugeda, mulle igal juhul meeldis.