 |
| Lugesin 9.-12. jaanuaril 2023 |
Lii Unt saab Indiasse jõudes üsna ruttu aru, et Eestisse tagasi pöörduda ta ei suuda - abikaasa surma järel on ta seni pidanud oma leina vaid tohutu töökoorma alla matma kuid Indias tunneb ta, et võib lõpuks rahulikult oma tunnetel olla lasta.
Gangese kaldal asuv linn Kashi või Varanasi on koht, kus Buddha 600 aastat enne Kristust oma esimese jutluse pidas. Linna kutsutakse ka Benares/Banaras või Rudravasa (Shiva linn), Shiva ise nimetas linna Avimukta ning linn olnud veel isegi 20. sajandi alguses puhas ja kauni loodusega.
India on vastuoluline maa, kus mitmed asjad pöörduvad euroopa inimese jaoks pea peale ja ometigi on seal midagi, mis rändureid köidab ja tagasi toob. Lii tutvub mitme noormehega, kes teda kohvikusse ja mujalegi kutsuvad, ent selgub üsna pea, et nad tegutsevadki agentidena, kes peavad uusi kliente kohale meelitama. Isegi kauem kohapeal viibinuna on mujalt tulnu ikkagi pidevalt see, keda üritatakse petta ning kellelt rohkem raha sisse kasseeritakse. Selline lihtsalt tundub olevat kohalik komme, mis samas ei paista hindude religioossusega sugugi vastuollu minevat. Arusaadavalt teeb selline suhtumine ning pidev valmidus väljaspoolt tulnuid petta tuska neile, kes Indiasse on pikemaks ajaks pidama jäänud ning end seal muidu koduselt tunnevad.
Sellest raamatust väga ei tahagi kirjutada - tuleb ikka ise lugeda, sest ta on justnimelt päevikulaadne ning mõnes mõttes kulgeb samaaegselt nii konkreetsete sündmuste jadana kui ka sündmustega kaasnevate mõtisklustena, mis võivad olla hüplikumad. Niisama kulgemine on Indias väga oluline ning seda on autor väga hästi kirjeldanud.
"Ostsin endale võrkkiige ja ripun päevade kaupa rõdul nagu ahv puul. Laiskus ja minnalaskmismeeleolu, mis Indias sisse tuleb, on eriline elukvaliteet, mida Läänes ei kohta. Kui tahad siin midagi konkreetset ära teha, siis pead ennast tublisti ületama, nagu Läänes tuleb võidelda end tööst vabaks, kui tahad endasse süüvida ja rahu leida."
Teistmoodi elu saab harjumuspäraseks ning autor tõdeb vestluses temaga samas hotellis peatuva noore kirjaniku Mike'iga, et vanasse ellu naasemine oleks võimatu, keegi kodumaal ei suuda neid enam päriselt mõista. Seoses usuga meenub aga Lii'le kunagi Haljand Udamilt kuuldud mõte:
"Pole kasu, kui sa ühe uskumuste süsteemi teise vastu vahetad. Kommunist võib pöörata kristlaseks, kristlane budistiks, budist hinduistiks, aga ajupesu jääb ajupesuks. Kui oled uue maailmavaate omaks võtnud, on arengul lõpp ja maailm hakkab jälle tahkeks tõmbuma. Valgustumiseni ei vii mitte ükski filosoofiline süsteem, vaid vahelolek. Kivistunud mõttemallide vahel on pragu, kust vang võib vabadusse pääseda."
Pisikeseks sissejuhatuseks sobib see raamat hästi. Ka just siis kui India ning hindude kommetega varem üldse kokku puutunud pole. Samas on raamat kogu oma infokülluses ikkagi just isiklik vaade kohalikele oludele ja kommetele, mitte ametlik-bürokraatlik reisijuht.
