Ajaodüsseia I : Aja silm * Arthur C. Clarke / Stephen Baxter

 

Lugesin 27. juuni - 12. juuli 2024

Nii. Lugemiskuupäevad sai nüüd küll üsna umbes lajatatud. See oli nimelt selline raamat, et kuidagi läks sellesse süvenemine aeglaselt, ja oli ka korraks mõte pooleli jätta, aga ikkagi miski ajas tagant. Ja tegelikult oli ta omal moel täitsa stiilne ja nüüd muidugi juba tahaks teada, mis siis ikkagi edasi saab. Sarja tegijad on igatahes lubanud, et ka triloogia järgmised osad ("Päikesetorm" (2005) ja "Esmasündinu" (2007)) jõuavad peatselt trükki.

Seikluslikud ja salapärased juhtumused viivad kokku päris erinevatest sajanditest inimesed kuid vähesed mõistavad, mis tegelikult on viinud neile tuttava maailma muutumiseni. Mullistavate sündmuste keerises selgub nii mõnegi inimese tegelik olemus ning see, kas inimesed suudavad oma erinevustest hoolimata kokku hoida. Rahuvalvaja Bisesa koos kaaslaste Casey ja Abdikadiriga on üks, kelle teekonda uues maailmas lugeja näeb. See, mida nad hakkavad kutsuma Katkemiseks, viib need 21. sajandi inimesed (pärit aastast 2037) kokku 19. sajandi sõduritega, Aleksander Suurega ning isegi Tshingis-khaani julmade vägedega... aga ka Maaga, milles pole alles enam eriti midagi neile tuttavat. Kõike seda jälgivad maakera erinevates kohtades õhus rippuvad Silmad, mis ei lase end millestki välisest ja füüsilisest mõjutada.

Küsimärk on pool südant * Sofia Lundberg

 

Lugesin 1.-2. märts 2024

"...aga ma armastan rohkem valgust, imetabast valgust. Valgus on fotograafidele nagu ideed kirjanikele, sa ju tead? Ja ma kavatsen oma ülejäänud elu pühendada valguse, täiusliku valguse jahtimisele."

Elin on hinnatud fotograaf, kes töötab ja elab New Yorgis. Tema väikene perekond on tütar Alice ning abikaasa Sam, ent naise töö on tema jaoks nii tähtis, et tihtipeale jääb ta perekondlikest sündmustest kõrvale. Tema ja abikaasa Sam'i teed aina kaugenevad üksteisest kuni mees otsustab nende ühisest kodust välja kolida ning jätab Elini üha süvenevate meeleolude küüsi. Nimelt on naise nimevikus mitmeid väga keerulisi sündmusi, millest isegi tema lähedased midagi ei tea ja milles ta isegi lõpuni selgusele pole jõudnud. 

Kui tegu on sünge minevikuga, võib inimene minna isegi nii kaugele, et sunnib end unustama asju, mis tal edasi elamast takistavad ja jätab olulistest juhtumustest rääkimata ka oma lähedastele. Kuid nagu Elin ise leiab, saab tõde ja minevik inimese siiski ühel hetkel kätte. Lõpmatuseni pole võimalik põgeneda kui soovid ikkagi päriselt, oma elus ja lähedaste jaoks kohal olles, edasi elada. Elinile on suureks abiks tema täiskasvanuks saav tütar Alice, kes hakkab ema lapsepõlve vastu huvi tundma ning ei anna järele ema soovile minevikuga kohtumist edasi lükata.

Põrkuvad kindlasti ka ameerika eluviisi väljapoole suundunud ja põhjamaise inimese sissepoole vaatav olemus, nii leiab ka eestlane siit tuttavat. Kuidas on võimalik aastakümnete kaupa lükata edasi midagi, mis on oluline? Seda suudab omaette hoidev eestlane kindlasti mõista. See raamat pole just helge lugemine, ent jutustab kindlasti ka sellest, kuidas raskete sündmustega vastakuti seistes võib lõpuks rahu ja leppimist leida.

Ohvriraba * Susanne Jansson

 

Lugesin 26.-30. september 2023

Paeluv lugu, mille algus on ehk veidi küsimusi tekitav, sest lugeja ei suuda veel ära mõistadada, mis on juhtunud või juhtuma hakkab. Noor naine Nathalie saabub Mossmarkenisse ning asub elama mõisale kuuluvasse väikesesse ning algeliste võimalustega majakesse, et teha rabas bioloogia-alaseid mõõtmisi. Kuid Nathalie ei maini kellelegi, et tegelikult on ta ise sealtsamast pärit ning Mossmarkeniga on seotud tema elu kõige keerulisemad hetked, mis heidavad pikki varje senini.

Siis rünnatakse üht noormeest, kellega Nathalie on tutvunud ning varsti leitakse rabast veel ühe inimese surnukeha. On kohalikke, kes räägivad, et rabas on viimaste aastate jooksul tihti inimesi kaotsi läinud ning et rabasse uppunud surnud on muutunud uute ohvrite järele janunevateks vaimudeks. Politsei ei ole muidugi kippunud neid teateid uskuma. Nüüd aga muutuvad asjalood järjest kahtlasemaks. Kas raba tõesti on ise nõudnud nii palju ohvreid või on siin siiski tegu inimliku julmusega? See hakkab järjest rohkem huvitama ka Mossmarkeni lähedusse tagasi kolinud Maya Linde't, kes on kogunud rahvusvahelist tuntust fotograafina. Maya aitab erialaselt kaasa ka politseialastes uurimustes, suutmata piirduda politseifotograafi ülesannetega ning püüdes kohalikelt raba ning selle minevikusündmuste kohta rohkem teada saada. Tänu temale tuleb välja nii üht kui teist, mis uurimist oluliselt edasi aitab.

Lugeja saab ka jupphaaval lugeda Nathalie lapsepõlves toimunud sündmuste kohta, mis on üsna orgaaniliselt tänapäeva sündmustiku vahele sätitud. See on mõnes mõttes nagu hajuv uduloor, mis aina selgemini näitab kõike, mis raba ja selle läheduses elavate inimeste elus on toimunud.

Põnev ja hästi kirjutatud lugu, mida lugeda pole küll raske, ent keeruliste ja süngete sündmuste tõttu hõljub kogu loo kohal siiski omamoodi õõvastav hõng ja meeleolu, mis ka pärast lugemise lõppu kohe lahti ei lase.

Tõde või tegu. Stella

 

Lugesin 5.- 6. veebruaril 2022

Raamatu algul tekib tuttavlik tunne. Kui väga ka ei tahaks, on enamusel meist ikka olnud hetki, mil kõik tundub kokku varisevat. Maailm pole enam endine, värvid on kadunud, hallus, kurbus ja ükskõiksus vajub meie peale. 15-aastase Stella elu on juba terve aasta jagu olnud teistsugune, seda pärast tema neljateistkümnendat sünnipäeva, mil ta ema äkitselt kadus, tüdrukuga isegi hüvasti jätmata. Nüüd elab Stella juures tema vanatädi Asta kuid tegelikkuses hoolitseb majapidamise eest Stella, sest Asta on sõltuvuses alkoholist ning ei suuda Stella ja enda eest hoolt kanda.

Kui elu pärast ema lahkumist on nagunii olnud raske, tabavad Stellat äkitselt uued hoobid kui vanatädi insuldi tagajärjel haiglasse viiakse. Õnneks on Stellal vähemalt hea sõbranna Kärt, kellega asju arutada... Et Stella üksi kodus ei peaks istuma, lähevad tüdrukud raskest päevast hoolimata õhtul klassivenna korraldatud peole. Seal paraku tabab Stellat järgmine vapustus kui kohale tellitud selgeltnägija ennustus viitab tüdruku isale, kelle kohta ta seni midagi täpsemat ei tea. Siit edasi kulgeb tegevus aina tihenevas joones ning viib sõpru kahtlastesse urgastesse, tädi Asta maamajja ning ka kaugemale, et otsida jälgi sellest, kes on Stella isa ning mis juhtus tema kaotsiläinud emaga... Lugu, mis võiks olla ülimalt sünge, kannab endas õnneks ka helgemaid noote tänu noorte optimistlikkusele, lisaks on siin ka kübeke romantikat.

Raamat on mõnus lugeda, tekst kulgeb väga loomulikult ja ladusalt, nii et siuhti ta läbi saigi. Järjekordselt üks selline teos, mille võtsin oma tütrele lugemiseks, ent lõpuks lugesin ise ning jäin konksu otsa. Hea seegi, et taipasin võtta sarja esimese raamatu, ent nüüd tuleb siis järgmisi osi jahtida, et rohkem teada saada.