reede, 11. veebruar 2022

Tõde või tegu. Stella

 

Lugesin 5.- 6. veebruaril 2022

Raamatu algul tekib tuttavlik tunne. Kui väga ka ei tahaks, on enamusel meist ikka olnud hetki, mil kõik tundub kokku varisevat. Maailm pole enam endine, värvid on kadunud, hallus, kurbus ja ükskõiksus vajub meie peale. 15-aastase Stella elu on juba terve aasta jagu olnud teistsugune, seda pärast tema neljateistkümnendat sünnipäeva, mil ta ema äkitselt kadus, tüdrukuga isegi hüvasti jätmata. Nüüd elab Stella juures tema vanatädi Asta kuid tegelikkuses hoolitseb majapidamise eest Stella, sest Asta on sõltuvuses alkoholist ning ei suuda Stella ja enda eest hoolt kanda.

Kui elu pärast ema lahkumist on nagunii olnud raske, tabavad Stellat äkitselt uued hoobid kui vanatädi insuldi tagajärjel haiglasse viiakse. Õnneks on Stellal vähemalt hea sõbranna Kärt, kellega asju arutada... Et Stella üksi kodus ei peaks istuma, lähevad tüdrukud raskest päevast hoolimata õhtul klassivenna korraldatud peole. Seal paraku tabab Stellat järgmine vapustus kui kohale tellitud selgeltnägija ennustus viitab tüdruku isale, kelle kohta ta seni midagi täpsemat ei tea. Siit edasi kulgeb tegevus aina tihenevas joones ning viib sõpru kahtlastesse urgastesse, tädi Asta maamajja ning ka kaugemale, et otsida jälgi sellest, kes on Stella isa ning mis juhtus tema kaotsiläinud emaga... Lugu, mis võiks olla ülimalt sünge, kannab endas õnneks ka helgemaid noote tänu noorte optimistlikkusele, lisaks on siin ka kübeke romantikat.

Raamat on mõnus lugeda, tekst kulgeb väga loomulikult ja ladusalt, nii et siuhti ta läbi saigi. Järjekordselt üks selline teos, mille võtsin oma tütrele lugemiseks, ent lõpuks lugesin ise ning jäin konksu otsa. Hea seegi, et taipasin võtta sarja esimese raamatu, ent nüüd tuleb siis järgmisi osi jahtida, et rohkem teada saada.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar