 |
| Lugesin 26. jaanuar - 15. veebruar 2022 |
Komissar Maigret'le helistab mees, kes väidab, et teda jälitatakse ning ta vajab abi. Võidujooksus läbi Pariisi kvartalites asuvate baaride, kohvikute ja restoranide ei õnnestu Maigret'l ega teistel väljasaadetud politseinikel teda tabada. Siis saabub vaikus, ent hilja õhtul leitakse helistaja siiski surnuna.
Nagu ikka, algab põhjalik kõikvõimaliku info otsimine ning mehe liikumistrajektoori läbikammimine. Maigret leiab mitmeid seiku, mis kripeldama jäävad ning lahendust vajavad. Juhtumi arengu seiskudes viibib ta kodus ning laseb oma abikaasal end külmetusest ravida. Ta mõtiskleb ka selle üle, kuidas ta on 30 aasta jooksul harjunud oma elukoha ja ümbrusega. Tuttavad on otsinud talle värviküllasemaid ja rõõmsamaid elupaiku, ent Maigret pole pakkumistest vedu võtnud.
"Sisimas - kui ta sellele äkitselt mõtles - ei kohutanud teda niivõrd kolimine, vaid horisondi vahetus. Mõte sellest, et ta ei näegi enam ärgates sõnu "Lhoste et Pépin", et ta ei lähegi enam igal hommikul enamasti jalgsi mööda sama teed... Nad mõlemad, surnu ja tema, olid kinni oma kvartalis. Ja see tõdemus tegi Maigret'l meele heaks. Ta tühjendas piibu ja toppis uue."
Maigret tajub lähedust mehega, kes temaga oma põgenemise vältel mitme tunni vältel sidet pidas ning ta ei anna juhtumi uurimisel järele, ehkki alustuseks pole just kuigipalju teada. Milline kassi-hiire mäng edasi ootab ning kuhu juhatavad politseinikke üksikuid niidid, seda võib vaid imestada. Meie ajal kui info on sageli hiireklõpsu kaugusel, tunduvad järjest imetlusväärsemad need lood kus juhtumi lahendamiseks on kõige tähtsamaks terav mõistus, hea vaist ning kõikidest takistustest hoolimata järelejätmatu lahenduse poole liikumine.
Üllatavad järjepanu ilmnevad uued seosed, põnev süzhee ning jätkuvalt imetlusväärne komissar Maigret teevad selle loo lugemise väga lennukaks, sest üha on vaja teada saada, mis siis järgmiseks juhtub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar