Talvesepp * Terry Prachett

 

Lugesin 15.-16. veebruaril 2023

Nagu mõne teise Prachetti raamatu puhul, on ka siin alguses väikeseks künniseks sõnade loend alguses ning huvitava kõnepruugiga Feegle'ide (ehk piktide?) vestlus raamatu alguses. Kuid kohe seejärel hakkab lugemine ladusamalt kulgema, sest lugu jätkub noore nõia Tiffany eluga, kes peab päästma oma küla inimesed neid tabanud võlulume uputuse käest. Ma pole kindel, kas tõesti just nii palju, aga tundub, et tema külas on maha sadanud vähemasti 4 meetrit lund ning tüdruk peab suutma päästa nii loomi kui inimesi, kes selle alla on jäänud.

Tiffany on õpetust saanud tuntud nõialt vanaema Weatherwax'ilt ning preili Eumenides Treasonilt. Lisaks tunneb tüdruk veel mitmeid teisi, üsnagi imelikke nõidasid. Kuid preili Treasoni juures õpib ta pikemalt, pidades paremini vastu kui teised õpilased. 

Prachetti sooja huumoriga kirjutatud lugu on muhe ja õdus, isegi kui parajasti kirjeldatakse mõne nõia hirmuäratavat elamist või õudustäratavat tormiööd. Ja Feegle'ite tore maameeste kõnepruuk on vahva ning paneb kahjatsema, et tänapäevane keelekasutus on suures osas väga ühtlustunud. Vähemalt pealinna elanikuna tundub nii.

"Õige nõid ei tohi teha midagi lihtsalt sellepärast, et see tundub sel hetkel hea mõte olevat! /.../ Nõidadel tuleb iga päev tegemist teha inimestega, kes on rumalad, laisad, ebaausad ja otse öeldes ebameeldivad, nii et muidugi võid sa hakata arvama, et maailm muutuks oluliselt paremaks, kui sa neile kõrvakiilu annaksid. Aga nii ei tehta, sest nagu preili Tick kunagi seletas: a) see muudaks maailma paremaks väga lühikeseks ajaks, b) pärast oleks maailm natuke halvem ja c) nõid ei tohi olla sama loll kui teised."

Tiffany läheb koos preili Treasoniga vaatama tantsu, millega suvi vahetub talveks, ent ta ei suuda jääda pealtvaatajaks ning järgneb oma jalgade kutsele. Nii juhtub, et Talvesepp peab teda ekslikult Suvenaiseks, mispeale hakkavad juhtuma kummalised asjad ja kogu maailm satub ohtu jäädagi igavese talve võimu alla. Ainus, kes seda päriselt muuta saab on Tiffany ise kuid õnneks on tal ka tarku toetajaid-suunajaid.

Märksõnu: Talvesepp, Suvenaine, morrisetants, kassipoeg Kuule, Boffo, juust Horace, Roland (de Chumsfanleigh), tädi Danuta, tädi Araminta, gonnagil, Kriidikünka Feegle'id, Rob Igaüks, Juhm Wullie, Billy Suurlõug, Jeannie, Suur Yan, Nanny Ogg, küllusesarv 

Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised * Terry Pratchett

 

Lugesin 12.-14. august 2022

Kuigi tütrele võetud raamat, mis oli ka mingil hetkel kooli poolt soovituslikus lugemisnimekirjas, olin seekord siis mina üksinda lugejaks. Minu jaoks arusaadavalt, sest raamatusse sisseelamine võttis tõesti natukene aega ja oli korraks ka kiusatus raamat kõrvale panna. Sest mida arvata tegelastest nimedega: Ohtlik Uba, Virsik, Seakints (karja juht), Tumepruun, Toitev, Sardiin, Neliportsjon... mm... Suutäis, Maitsev, Parimenne, Soolvesi... Suursääst, Sõõrik Sissepääs, Värske?? Jajah, vaja on lihtsalt natuke kannatust ja sisseelamist, et lugu lugeja jaoks ka natukene loogilisemaks muutuks.

Kokku on saanud üks kummaline kamp - tark kõnelev kass Maurice, kes on tänavatel kogemusi kogunud, targaks muutunud rotid, kes on oma nimed saanud prügimäel leiduvate purkide-pakendite pealt ning üks poiss, kellele meeldib üle kõige muusikat teha kuid kes muidu kassi arvates väga nutikat muljet ei jäta. Ürituse ajudeks võibki pidada kassi, kes seda kampa ohjab ning loodab ühel päeval jääda mõne vanaproua juurde "pensionipäevi" pidama. Selleks on seltskonnal valmis mõeldud kaval plaan tekitada väiksemat sorti linnakeses rotiuputus, mis seejärel poisi vilepilli abil kenasti laheneb ning neid jälle natuke rikkamaks teeb. Sellist stsenaariumit on nad mitmes kohas juba edukalt kasutanud.

Kuidas siis Maurice ning rotid äkitselt targaks on saanud? Paistab, et ühele prügimäele jäetud võlurite kraam tegi nad selliseks ning sealt edasi pole nende elu enam endine. Eriti just rotid ei soovi nüüd enam varasemat kahjurielu elada. Hoolimata oma kassiloomusest ei suuda ka Maurice enam süüa ühtegi olevust, kes on võimeline temaga vestlema, seega on kõnelevate rottide ja Maurice'i vahel tekkinud parajalt ladus koostöö. Rotid on leidnud endale uue nime - nad on Muutujad. Nad suudavad õppida lugema, nad näevad unenägusid, oskavad uutmoodi arutleda ning otsustavad üles märkida tähtsaid mõtteid, milleni nad nende arutluste käigus jõuavad.

Kuid linnakeses, kuhu see kirev seltskond nüüd jõuab, näikse midagi üsna valesti olevat. Rottidele on pandud ohtralt mürki ning lõkse ning on näha, et neid on linnas päris palju olnud. Ometigi ei paista neid nüüd kusagilt. Ja juhuslikult kohatud rotipüüdjad süstivad saabunud seltskonna mõtetesse veelgi rohkem kahtlusi, sest nende väidetavad rotisabakimbud koosnevad lähemal vaatlusel hoopistükkis kingapaeltest. Lõpuks kohatud üksikud rotid on suurt hirmu täis ning pimedusest näib mingi olend suutvat lausa nende mõtetesse pugeda... Kõigele muule lisaks on tarkade rottide seltskond jõudnud tõesti sinnamaani, et nad ei soovi enam pettusega elatust teenida ning tahaksid rahus edasi elada.

Rottide ja Maurice'iga seltsinud vilepillimängijast poiss Keith kohtub Bad Blintz'is linnapea tütre Malicia, ülimalt fantaasiarikka tüdrukuga ning koos satuvad nad seiklustesse, mis aitavad tuua aimu linnakeses toimuvast.

Raamat, mis minu arvates tõesti võiks sobida pigem lausa täiskasvanutele, sest see esitab küsimusi, kas maailmas ikka peavad kõik asjad minema sissetallatud radu ja harjumusi järgides. Muutunud rottide seltskonnas suudab kõige põhjalikumalt uutmoodi mõelda ja arutleda just see rott, kes paraku on oma sünnipäraste omaduste tõttu kõige vähem rotilik. Ohtlik Uba on väga kehva nägemisega albiinorott, keda teised on õppinud austama ja kuulama kuna ta näeb maailma teistsugusena. 

"Ta polnud suur ega kiire ja ta oli peaaegu pime ja üsna nõrk ja mõnikord unustas ta süüa, sest tal tulid mõtted, mida keegi - vähemalt mitte ükski rott - polnud varem mõelnud. Suurem osa neist ajasid Seakintsul harja punaseks, nagu näiteks sel korral, kui Ohtlik Uba oli küsinud: "Mis  o n  rott?" ja Seakints oli vastanud: "Hambad. Küünised. Saba. Jookse. Peida. Söö. See ongi rott."
Ohtlik Uba oli öelnud: "Aga nüüd saame me ka  k ü s i d a "mis on rott?". Ja see tähendab, et me oleme midagi enamat."
"Me oleme  r o t i d," oli Seakints vaielnud. Me jookseme ringi ja piuksume ja varastame ja teeme uusi rotte. Selleks on meid loodud!".
"Kes on meid loonud?" oli Ohtlik Uba küsinud, ja see oli viinud järjekordse vaidluseni Sügaval Maa All Elava Suure Roti teooria teemadel.
Kuid isegi Seakints järgis Ohtlikku Uba ja sama tegid ka säärased rotid nagu Tumepruun ja Sõõrik Sissepääs, ning nad kuulasid, kui ta kõneles."