Januse kivi * Ruth Galloway 2 * Elly Griffiths

 

Lugesin 18.- 19. detsember 2023

Ja olengi täielikult uue autori ja sarja küüsis. Lühikese aja jooksul kolmas raamat (paraku jällegi ebakronoloogilises järjekorras loetud - selgus, et esimeseks lugesin kogunisti sarja kolmanda raamatu). Sümpaatsed tegelased, ehkki õõvastav temaatika - selles raamatus leitakse jällegi lapse surnukeha, seekord aga vana maja müüride alt ja vanast kaevust. Kuna lapse pea on kehast eraldatud, viib see arheoloogide mõtted võimalikule riitusele.

Kohtuarheoloog Ruth Galloway puutub kokku erinevatel kaevamistel välja ilmunud viidetega ohverdustele. Põnevad on infokillud, mida arheoloogid omavahel jagavad erinevatel ajastul levinud ohverduskommete ja muu sarnase kohta, samuti jumalate kohta, keda kummardati ja austati. Endise lastekodu ja nüüdse tulevase luksuskorteritega elamu kohalt leitud luud aga viitavad siiski palju varasemale kuriteole, mitte rooma ajastule ning seetõttu asub asja uurima Norwichi politsei eesotsas inspektor Nelsoniga. Asja ei tee lihtsamaks see, et ehituse omanikel, rikkal Spensi perekonnal, on oma luksuselamu ehitamisega väga kiire.

Nelsonit ja Ruthi seob üks varasem uurimine, mille käigus leiti üles 10 aastat varem kaduma läinud Lucy. Raputavad sündmused viisid selle paari ka lähemalt kokku, ent kumbki ei tea täpsemalt, mida sellest kõigest arvata, sest kuigi Ruth elab üksinda, on Nelson abielus võluva Michelle'iga ning on kahe peaaegu täiskasvanud tütre isa. Ruthi ja Harry põgusa kokkupuute järel jääb Ruth aga lapseootele ning otsustab lapse sünnitada. Samas tekib tal nüüd omamoodi sümpaatia lähipiirkonnas kaevamist juhtiva Max'iga. Ruth on otsustanud Nelsonilt mitte midagi nõuda ja lapse ise üles kasvatada, sest tal pole soovi mehe perekonda lõhkuda. Pealegi tundub kummalegi, et nad ei saa päris täpselt aru, mida nad üksteise suhtes tunnevad, niivõrd põgus on nende peamiselt ametialane kokkupuude senimaani olnud.

Jälle kord põnev, huvitavate pöörete ning heade tegelaskujudega raamat, mida on raske käest ära panna.

Aasta Tähes ja Kuuepennises * Holly Hepburn

 

Lugesin 27.-28. oktoober 2023

Ajaviidet pakkuv lugemine kahest õest, kes saavad äkitselt päranduseks kõrtsi - isalt, kes juba aastaid tagasi on ülejäänud perest alkoholismi tõttu võõrandunud. Juhtumisi ongi mõlemal naisel sellel eluhetkel põhjust Londoni elule selg pöörata ja mujal alustada.

Üle kivide-kändude kulgema hakanud algus uues kohas võtab kiirelt sujuvamad pöörded, ehkki pidevalt jälgib kullipilgul õdede Sam'i ja Nessie tegemisi kohalik kõiketeadev ja hirmutav postkontori ülem Franny. Kuigi kummalgi õel on suhteliselt äsja selja taha jäänud üks või mitugi problemaatilist suhet, tekivad kohapeal üsna kiiresti uued sümpaatiad. Kuid siingi ei kulge hoogsast stardist hoolimata asjad sugugi mitte tõrgeteta ning nii jätkub suhete arengu teemat pikemaks ajaks. Sam ja Nessie saavad muidugi ka palju teada oma isa kohta ja mõistavad mõne külaelaniku näitel paremini, milliste raskustega pidi ta oma sõltuvuse tõttu rinda pistma.

Ladusalt kirjutatud raamat ning tegelikult algusest peale selline "täiskasvanute muinasjutt", mille puhul kohe tead, et lõpuks peab ju kõik ikka hästi minema. 

Elizabeth George - Pääsmiseks paljudele * krimi#2

Raamatu tutvustus: Yorkshire’is maalilises Keldale’is köidavad turiste vanad õõvastavad legendid, kuid inspektor Thomas Lynleyl ja seersant Barbara Haversil tuleb lahti harutada hoopis uuemate saladuste ja kuritegude sasipundar. Nad kutsutakse kohale, kui noor tüdruk leitakse istumast oma isa peata laiba kõrval, kirves süles. Tüdruk kinnitab mitu korda, et tapja on just tema ja ta ei kahetse seda. Pärast seda ei lausu ta enam sõnagi.

Lynleyl ja Haversil tuleb välja selgitada tõde ning seista silmitsi ka mõne omaenda saladusega, millest on seni olnud mugav mööda vaadata.

"Pääsmiseks paljudele" on Maalehe krimisarja teine raamat ning sain selle ka kohe ilma pikema ootamiseta läbi loetud. Nagu ikka, läks sisseelamisega veidi aega kuid mida edasi, seda tihedamaks loo areng muutus ning raamatut oli raske käest panna, ehkki meeleolu ja kirjutamisstiili poolest pole see samasugune nagu kõige lemmikumate krimiautorite omad...

Inspektor Lynley ja seersant Havers pole pealtnäha just ideaalne paar juhtumi lahendamiseks, ent võib-olla aitavad just nendevahelised pinged ning juhtumi seosed nende endi elu kitsaskohtadega sündmuse lahendamisele kaasa. Inspektor Thomas Lynley on rikkast perekonnast ja hea välimusega, seersant Barbara Havers aga tagasihoidlikuma välimusega ning keeruka perekondliku taustaga. Havers'i kõik senised koostööd on päädinud konfliktiga, mistõttu on ta saadetud kriminaalosakonnas töötamise asemel tänavatele patrullima. Ka on tal juba ette arvamus Lynleyst kui naistemehest, kes ametiredelil on tõusnud muudel põhjustel, mitte oma heade uurijaoskuste pärast.

See pole lugu, kus oleks ilustusi ning klantspildi taolisi olukordi. Ka ilusatel inimestel on piinavaid tundeid ning saladusi. Vähem ilusate tegelastega ei toimu siin imelisi muutusi, nende elu ei pöördu äkitselt heaks. Lugu on parajalt sünge ning mida lõpu poole edasi, seda rohkem ilmneb õõvastavaid seiku nii et kõigile see kindlasti ei sobi, eriti kui halvad asjad kuidagi kummitama jäävad. Tagantjärele mõeldes pole ma ise ka kindel, kas ma ikkagi oleks tahtnud teada, et ka selline juhtum on kusagil maailma nurgas aset leidnud. Sest olgugi, et antud juhul on tegu fiktsiooniga - midagi sellist on kindlasti kusagil ikkagi toimunud...

Raamatut võib sellegipoolest soovitada, sest see on põnev ja hästi kirjutatud, tegelasi ning olustikku avatakse kildhaaval. Lootus jääb, et lõpuks ikkagi muutub midagi paremaks, kasvõi pärast seda kui kõik halb on avalikuks tulnud: "Ta palus, et headus ajaks välja kurja, lootus meeleheite, elu surma. Ta palus, et unenäod muutuksid tõeks ja viirastused reaalsuseks. Ta palus, et lõpeks äng ja algaks rõõm."