 |
| Lugesin 18.- 19. detsember 2023 |
Ja olengi täielikult uue autori ja sarja küüsis. Lühikese aja jooksul kolmas raamat (paraku jällegi ebakronoloogilises järjekorras loetud - selgus, et esimeseks lugesin kogunisti sarja kolmanda raamatu). Sümpaatsed tegelased, ehkki õõvastav temaatika - selles raamatus leitakse jällegi lapse surnukeha, seekord aga vana maja müüride alt ja vanast kaevust. Kuna lapse pea on kehast eraldatud, viib see arheoloogide mõtted võimalikule riitusele.
Kohtuarheoloog Ruth Galloway puutub kokku erinevatel kaevamistel välja ilmunud viidetega ohverdustele. Põnevad on infokillud, mida arheoloogid omavahel jagavad erinevatel ajastul levinud ohverduskommete ja muu sarnase kohta, samuti jumalate kohta, keda kummardati ja austati. Endise lastekodu ja nüüdse tulevase luksuskorteritega elamu kohalt leitud luud aga viitavad siiski palju varasemale kuriteole, mitte rooma ajastule ning seetõttu asub asja uurima Norwichi politsei eesotsas inspektor Nelsoniga. Asja ei tee lihtsamaks see, et ehituse omanikel, rikkal Spensi perekonnal, on oma luksuselamu ehitamisega väga kiire.
Nelsonit ja Ruthi seob üks varasem uurimine, mille käigus leiti üles 10 aastat varem kaduma läinud Lucy. Raputavad sündmused viisid selle paari ka lähemalt kokku, ent kumbki ei tea täpsemalt, mida sellest kõigest arvata, sest kuigi Ruth elab üksinda, on Nelson abielus võluva Michelle'iga ning on kahe peaaegu täiskasvanud tütre isa. Ruthi ja Harry põgusa kokkupuute järel jääb Ruth aga lapseootele ning otsustab lapse sünnitada. Samas tekib tal nüüd omamoodi sümpaatia lähipiirkonnas kaevamist juhtiva Max'iga. Ruth on otsustanud Nelsonilt mitte midagi nõuda ja lapse ise üles kasvatada, sest tal pole soovi mehe perekonda lõhkuda. Pealegi tundub kummalegi, et nad ei saa päris täpselt aru, mida nad üksteise suhtes tunnevad, niivõrd põgus on nende peamiselt ametialane kokkupuude senimaani olnud.
Jälle kord põnev, huvitavate pöörete ning heade tegelaskujudega raamat, mida on raske käest ära panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar