 |
| Lugesin 16.- 18. detsember 2023 |
Sarja esimene raamat, aga kuna juhuslikult esimeseks lugesin hoopiski sarja kolmanda osa, läks jälle kord mittekronoloogilises järjekorras, nagu mul tihti juhtub. Tegelikult on üldsegi nii tore kui avastad mõne uue autori ja uue meeldiva tegelase ning saad teada, et tegu on sarjaga! Siis on rõõm oodata veel järgmisi ja järgmisi kohtumisi tegelastega, kes tunduvad juba nagu vanad tuttavad ning nende mõtisklused ja arutlused pakuvad toredat äratundmist. Nii et paraku läks see raamat lausa neelates pärast teise lugemist...
Ruth Galloway on oma elukoha poolest eraklik, veidi ülekaaluline, samas ülimalt terane ja humoorikas naine. Ta töötab ülikoolis, andes seal arheoloogia alaseid loenguid ning abistab vahel ka politseid. Mulle tihtipeale kirjeldused ei meeldi, ent samas siin on nad väga mõnusad, andes võimaluse kellegi teise sisemaailma piiluda. Tegelikult ongi selles sarjas loodus ja just raba üks oluline tegelane - võimas ja karm, ent samas haarav kuid ka ülimalt ohtlik.
"Eesaia taga, mis koosneb tuulest räsitud rohust ja katkisest sinisest lippaiast, haigutab eimiski. Miilide ja miilide kaupa rannikuäärset raba, mida kirjavad üksikud kääbuskadakad ja risti-rästi looklevad väikesed reetlikud ojad. Mõnikord võib sel aastaajal näha suurt parve metshanesid üle taeva kulgemas, suled tõusva päikese kiirtes roosad. Kuid täna, sel hallil talvehommikul, pole näha ühtegi elavat hinge, niipalju kui silm seletab. Kõik on kaame ja luitunud, hallikasroheline ühineb hallikasvalgega, kui raba kohtub taevaga. Kaugemal on meri, kõigest tumehall triip, kus kajakad lainte kohale sööstavad. See on üdini hüljatud paik, ja Ruthil pole aimu, miks ta seda nii väga armastab."
Oma üliõpilastele mõeldes lööb välja Ruthi omamoodi huumor.
"Viivuks kujutleb ta õppurite nägusid: tõsimeelsed, töökad, pisut loiud. Neil päevil õpetab ta ainult magistrante ja tunneb bakalaureuse üliõpilaste argisest ja pohmellisegusest heast huumorist puudust. Õpilased on nii innukad, et tõmbavad ta pärast loenguid kõrvale ja küsivad Lindow' mehe või Boxgrove'i mehe kohta või seda, kas naised võisid eelajaloolises ühiskonnas tõesti olulist rolli mängida. Vaadake enda ümber, tahaks ta karjuda, me ei mängi isegi praeguses ühiskonnas alati olulist rolli! Kust te võtate, et kari röhkivaid kütt-korilasi olid "valgustunumad" kui meie?"
Politsei leiab Ruthi elukoha lähedalt rabast lapse surnukeha ning nii puutub naine esimest korda kokku inspektor Harry Nelsoniga. Kuigi selgub, et antud leid on politsei suureks pettumuseks hoopiski väga vana, mida tõestab ka keha lähedalt leitud ehe, tekib Ruthi ja politseiuurija vahele side ning Ruth kaasatakse juhtumisse. Tema mõtisklused viivad asja tihtipeale palju rutem edasi kui aastaid kestnud politseiuurimised. Nimelt lootis Nelson, et leitud laps on hoopiski mõni viimasel ajal kadunutest ja selliseid kadumisi on tema juhtumites isegi kaks: 10 aastat varem röövitud Lucy ning üsna äsja kadunud Scarlett. Kuigi üldsust pole sellest teavitatud, on Nelson oletatavalt mõrvarilt saanud ka mitmeid kirju, mida ta Ruthile näitab. Kahjuks taipab mõrvar, et Ruth on ilmselt politseile väärtuslikke vihjeid andnud ning asub naist ähvardama. Ning ka Ruthi lähikondsed ilmnevad varjavat nii mõndagi, millest naisel varem aimugi polnud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar