 |
| Lugesin 11.-15. september 2023 |
Veel üks lugu lumepalliefektist. Pieter Clausen otsustab sõita oma autoga koju, ehkki ta on on joonud. Tema ohvriks saab noor poiss, kes on hilisõhtusest bussist maha jäänud ning mööda teeäärt kodu poole kõnnib. Clausen otsustab oma süütegu varjata, mõeldes, et poissi tema ülestunnistus ju nagunii ellu ei ärata. Ent sellest otsusest saab alguse pikk sündmuste jada, mis muuhulgas põhjustab ka pensionile läinud komissari van Veeteren'i poja surma. Veetereni endises töökohas püüavad kõik meeleheitlikult leida mõrvadele lahendust, kuid esialgu ei paista miski uurimist edasi viivat, sest juhtlõngu napib.
Selliseid lugusid lugedes on ohvritest alati tuline kahju. Autor on väga osavalt edasi andnud arengut, mis sunnib inimest sellist teekonda ette võtma, kus iga järgmine tegu püüab kõik varased sündmused omamoodi kontrolli alla saada, ent lõppkokkuvõttes juhatab vaid üha sügavamale sohu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar