Kuuõde * Lucinda Riley

 

Lugesin 18. jaanuar - 2. märts 2022

Sarja eelmise raamatu lõpus tutvustab autor väikese lõiguga juba järgmise raamatu peategelast - niisiis sai lugeja Tiggy'ga kohtuda juba neljandale õe ehk Ce-Ce loole pühendatud raamatus "Pärliõde". Tiggy, kelle ametlik eesnimi on Taygete, on pühendanud oma elu loomade eest hoolitsemisele ning kohtub südamekirurgi ning mõisaomaniku Charlie Kinnaird'iga, kes soovib teda tööle võtta. 

Viimaseid sarja raamatuid lugedes on järjesti tihemini kordunud sõna Plejaadid - tähtede kogum, millest on inspireeritud õdede nimed. Taipasin seda nime oma peas keerelda lastes, et õdede perekonnanimi d'Aplièse moodustab ümbertõstetud tähtedega kenasti sõna "Pleiades", mis ongi Plejaadide prantsusekeelne vaste.

Tiggy sõidabki karmiilmelisse kuid ilusasse Kinnaird'i mõisa ning alustab metskasside kodustamisega. Mõisaomanik Charlie on talle juba esmakohtumisest alates väga sümpaatne, ent mees on abielus modelli välimuse ja külma olekuga Ulrika'ga. Seevastu paari tütar Zara on sõbralik 16-aastane neiu, kes igatseb võimalikult kiiresti mõisas tööle asuda. Tiggy saab tuttavaks veel Beryl'iga, kes mõisa majapidamise eest hoolt kannab ning Cal'iga, kes mõisa välitööde, jahipidamise ja muu sellisega tegeleb. Kõigiga peale Ulrika õnnestub Tiggy'l luua soojad suhted. Ta kohtub ka läheduses elutseva mustlasvanamehe Chilly'ga, kes näeb kohe Tiggy erakordseid võimeid, millele on viidanud ka Pa Salt Tiggyle jäetud hüvastijätukirjas.

Chillyga lähemalt tuttavaks saades hakkavad selguma mitmedki seigad Tiggy enda päritolu kohta. Ja kuigi Kinnaird'i põnev ja metsik loodus ning metskassidega tegelemine köidavad naist, on omamoodi tõrvatilgaks meepotis mõisa jahimaja üürnik, rikas ärimees Zed, kes talle järjest rohkem ning pealetükkivamalt tähelepanu hakkab osutama.

Põnev on see, et Tiggy on oma päritolu kaudu seotud ka flamenco'ga, kuulsa tantsijanna kaudu, keda hüüti oma tulisuse tõttu La Candela'ks, mis tõlkes tähendab küünalt. Tegelikult tähendas valgust ka naise ametlik eesnimi Lucia, mille pani talle tema ema Maria. Tänu Tiggy mineviku lahtirullumisele saab lugeja rohkem teada ka flamencost ning muidugi ka mustlaste raskustest nii igapäevaelus kui ka raskemates oludes kui Euroopas puhkeb sõda. 

Kuidas Tiggy minevik ja olevik lõpuks kokku sulavad ning kuhu see kõik välja viib - jagub üllatusi ning keerdkäike kuid muidugi mõista saab kõik lõpuks lahenduse.

Lucia tegelaskuju eeskujuks on fantastiline tantsijanna Carmen Amaya, kelle tantsu võib näha näiteks siit: Flamenco potpourri 1

Pärliõde * Lucinda Riley

 

Lugesin 29. detsember 2021 - 18. jaanuar 2022

Sarja "Seitse õde" järjekordse osa peategelaseks on neljas õde CeCe ehk Celaeno, kes seni on olnud lahutamatu kolmandast õest Star'ist. Kuus õde on veetnud oma lapsepõlve Atlantiseks kutsutud järveäärses kodus Shveitsis, kasvanud noorteks naisteks ning asunud oma elu ehitama. Nende südamlik kuid salapärane kasuisa Pa Salt sureb üsna ootamatult, jättes noortele naistele vihjed nende päritolu kohta, juhuks kui tütred soovivad lahendada mõistatuse oma päritolu kohta. Vanemad õed ongi juba sellele teele asunud ning saanud selgust oma juurte asjus.

Kuigi CeCe on alati tundnud end vajaliku kaaslasena vaiksele õele Star'ile, on nende omavaheline suhe nüüd muutunud ning see sunnib ka CeCe'd otsima selgust enda ellu. Ehkki kaugemaks sihtkohaks on naise jaoks Pa Salt'i vihjete tõttu Austraalia, otsustab ta enne sõita Taimaale, kus ta on ka varem puhkust veetnud ning end koduselt tundnud. Selgub ka, et talle vihjeks jäetud Kitty Mercer'i kohta on ilmunud raamat, mille abil CeCe saab teada enam kui 100 aastat varem toimunud sündmuste kohta. Just siis sõidab reverendi tütar Katherine McBride Austraaliasse, olles saatjaks sinna oma õe perele külla minevale daamile nimega Florence Mc Crombie. Austraaliasse jääb ta siiski kauemakski, sest Mercer'i perekonna noore põlvkonna esindajad - kaksikud Drummond ja Andrew - osutavad mõlemad talle tähelepanu ning tütarlaps peab tegema kaksikute vahel raske valiku.

Kat'i ning Mercerite perekonna lugu pole lihtne, sest nii Austraalia metsik loodus kui ka pärlitööstuse eripärad nõuavad inimestelt palju, rääkimata valgete rassi ülemvõimust, mis muudab teiste rahvuste ning aborigeenide võimalused üsnagi olematuteks. 

CeCe enese ja juurte leidmise lugu on sama muinasjutuline kui teiste õdede oma, nii et kellele varasemad sarja raamatud meeldisid, neile ei valmista ka see osa pettumust.

Varjuõde * Lucinda Riley

 

Lugesin 13.- 14. detsembril 2021

Heasüdamlik Pa Salt, kes on lapsendanud kuus tütart, on maisest elust lahkunud ning jätnud neile päranduseks vihjed nende päritolu kohta. Kolmas tütar, vaikne Star, on suurema osa oma elust olnud vastandliku CeCe vari. Mida lärmakam on CeCe, seda vaiksem omakorda Star. Õed on koos kolinud Londonisse, kus CeCe käib kunstikursustel ning Star on läbinud kokanduskursuse.

Kui mingi ajani on Star tundnud vajadust olla CeCe teine, vaikne ja tasakaalustav pool, hakkab talle nüüd aina enam tunduma, et ta soovib ise luua oma elu ning otsustada enda asjade üle. Samal ajal kui õde on alustanud kunstiõpinguid, otsustab Star asuda uurima juhtlõngu, mis Pa Salt talle on jätnud. Need viivad ta vanasse raamatupoodi, mille kaudu naine satub omamoodi unenäolisesse maailma, tutvudes poe hinge Orlandoga. Mees teeb talle peatselt pakkumise asuda tagasihoidliku palga eest talle appi ning varsti tutvub Star ka Orlando Vaughan'i omapärase perekonnaga. 

Star'i ees rullub tasapisi lahti vana armastuslugu, mille tegelastes ta võib ka iseennast tajuda. Erinevate tegelaste elukäiku jälgides saame lugeda nii loodusearmastusest kui ka peenemast seltsielust - asjadest, mis näivad olevat üksteisest väga kaugel, ent siiski moodustavad olulise osa mõne tegelaskuju elust.

Nagu ka sarja eelmistes raamatutes, võib siin nii põhjalikult minevikusündmustesse uppuda, et algne raamatu ajaraamistik ja tegelased võivad täiesti meelest minna. Seekord minnakse ajas tagasi umbes saja aasta jagu, kus naiste elu võis väliselt olla uhkem, eriti linnades kuid samas ka otsustusõiguselt piiratum. Suur osa tegevustikku keerleb ümber Flora MacNichols'i ning tema perekonna. Flora nime on jätnud Star'ile vihjena ka kasuisa Pa Salt ning tänu säilinud päevikutele saab Star tema kohta palju teada. Flora lähedane tuttav on siin ka kuulus lasteraamatute autor Beatrix Potter.

Lisaks minevikule on ka olevik üsna keeruline ning Star'i suhted perekond Vaughan'i liikmetega jõuavad mitmel korral keerulistesse punktidesse, rääkimata sellest, et naise enda vaikne olemus ja loomupärane suletus teevad olukorra talle teinekord oluliselt keerukamaks. Samal ajal Star'i elumuutustega jõuab otsapidi murrangupunktini ka tema vastandlik õde CeCe, kellega nad on veetnud senimaani suurema osa elust nagu sukk ja saabas kuid kes nüüd mõlemad tunduvad liikuvat tasapisi edasi enda valitud suundades.

Huvitav raamat, mõeldes sellele, kuivõrd on naiste elu vaid mõne sugupõlve jooksul oluliselt muutunud, ning samas siiski jääb alati alles raskeid olukordi, mis nõuavad ka keerulisi otsuseid... Aga muidugi mõista ei lase Lucinda Riley ka selles sarja raamatus oma fantaasial tukkuda vaid kasutab seda täiel määral!...

Seitse õde * Lucinda Riley

 

lugesin august 2021

Kui sari meeldib, on tore teada, et lugemist ootab veel mitu head raamatut. Sellesse sarja suhtusin kuidagi kõhklusega ning lükkasin laenamist edasi. Ehkki elektroonilisel teel on seda väga lihtne teha ning samas raamat kasvõi kohe tagastada kui ta siiski ootustele ei vasta. Kõhklema pani näites tegelaste esitlemine raamatu algul näidendi kavalehe tekstile sarnaselt. Aga tegelasi on ka omajagu ning küllap ongi siis tegu autori katsega juba algusest peale lugejale piisavalt informatsiooni anda. Pealegi on õdede algsetest vanamoodsatest nimedest saanud moodsad lühendid, mida ei oskaks tingimata esialgsete nimedega seostada...

Päikeseline päev saab ootamatult hoopis teise värvi kui selle raamatu peategelane - kõige vanem õde Maya - on vastamisi uudisega oma kasuisa surma kohta. Maya lendab kohe sõbranna juurest Pariisist tagasi Shveitsi, kus asub kasuisa (hüüdnimega Pa Salt) loodud kodu, mida kutsutakse Atlantiseks. Kuigi kasuisa äkiline surm ning juba enne tüdrukute saabumist korraldatud kiired matused on veidi ebaharilikud, on tüdrukud ikkagi kõige enam murtud leinast. Kõik nad on erinevad ning igaüht tabab juhtunu omamoodi. 

Maya mõistab, et ta on lükanud edasi oma elu elamist, jäädes õdedest ainsana elama Atlantisesse. Tõsi küll, tema töö tõlkijana lubab tal seda teha ükskõik mis punktist maailmas, ent ta ise teab, et pigem on paiksuse põhjuseks olnud hirm ja kurbus minevikusündmuste pärast. 

Pa Salt on igale tüdrukule jätnud päranduseks ümbriku isikliku kirjaga ning koordinaadid, mis viitavad nende päritolule.  Aga veel enne kui Maya jõuab edasiseks mingeid kindlamaid plaane tegema hakata, tekib võimalus, et ta peab ühe valusa minevikusündmusega silmitsi seisma. Naine võtab seepeale kätte ning põgeneb, võttes osaliselt ettekäändeks oma juurte avastamise, mida ta muidu oleks ehk hiljem teinud.  

Pendeldamine oleviku- ja minevikusündmuste vahel näitab meile maailma, mis on muutunud. Näitab ühiskondi, kus kõigil pole veel vaba voli oma elu üle otsustada ning kus unistused leida armastus, või unistused elada oma südamega kooskõlas, ei leia täitumist. Nii et siin on oma tõsine pool, ka kõik kaunilt alanud armastuslood ei saa isegi romantilistes raamatutes hästi lõppeda... Minu jaoks tundus osa raamatust parajalt süngusesse kalduv ning teine pool jällegi tundus kohati üpris kergekaaluline ja meelelahutuslik, liig selgesti "happy end" lahenduse poole tüüriv...