Merineitsi * Fjällbacka sari * nr 6 * Camilla Läckberg

Lugesin 24.-28. veebruar 2023

On üks tore nali, mida jagame kitarristiga, kes mind tihtipeale kontsertidel saadab ning see on seotud olukordadega kui kõht on äkitselt väga täis saanud (vahel, ehkki õnneks pigem harva võib seda ikka juhtuda). Vahva on seda kohata ka mõnes raamatus ja tõdeda, et teisedki on selle meelde jätnud. Erica Falck meenutab seda kui ta peab oma õele Annale tunnistama, et kaksikute ootamise viimane etapp on tõsine katsumus.

"Niiviisi ei tohiks välja näha. Ma olen nagu ristsugutis Muumipapast ja tollest vanamehest Monty Pythony sketshis, kes piparmündiküpsist süües lõhki läks."

Just sedasorti naljad ning igapäevaelu toredad juhtumused ning huumor teevad Läckbergi raamatud õdusaks, nii et hoolimata õudustäratavatest kriminaalsetest sündmusest on tahtmine ikka ja jälle raamatu tegelaste juurde tagasi pöörduda. Tegelikult kirjeldab raamat väga palju ka perede igapäevaelu raskusi - lahkukasvamist, töökoorma kuhjumist ühele pereliikmele, armastuse kustumist või puudumist. Ning kuigi need pole asjad, mis teeksid raamatu meeleolu hubasemaks, on need samas kirjeldused, mis muudavad loo tegelased, nende elu ja mõtted lugejale mõistetavamaks, lubavad meil nendega samastuda. 

Seekordne uurimine saab alguse pereisa Magnus Kjellneri kadumisest, kelle kohta politseil igasugused vihjed puuduvad. Kuid nagu ikka, hakkab Erica abikaasa Patrick Hedström oma sisetundele toetudes asja lõpuks uurima uuest suunast, mis juhuslikult ilmneb. 

Märksõnad: Cia Kjellner, Ludvig ja Elin, Christian Thydell, Sanna, kirjastaja Gaby von Rosen, Kenneth ja Lisbet, Erik ja Louise

Inglitegija * Fjällbacka nr 8 * Camilla Läckberg

 

Lugesin 12.-13. veebruar 2023

Tegelikult alustasin juba varem selle raamatuga, seda ELLU-st lugedes, ent kuna lugelmine jäi pooleli ning uuesti enam netist laenutada polnud võimalik, jõudsin ringiga raamatu juurde tagasi alles palju hiljem, kui seda lõpuks füüsilisel kujul riiulis silmasin. 

Käes on suve kuum keskpaik kui politseini jõuab kutsung Fjällbacka külje all asuvale Valö saarele. Sinna on tagasi kolinud traagilise saatusega pere pesamuna Ebba, koos oma abikaasaga. Paar on asunud rassima Ebba kunagise lapsepõlvekodu kallale, et unustada nende elu tabanud traagika - hukkunud pisipoeg Vincent. Kuid ka Valö saarel asuv maja on olnud tunnistajaks paljudele valgustkartvatele tegudele ning lugeja kohtub läbi raamatu aeg-ajalt palju varasemate sündmustega, mis saare ja nende elanikega seotud on. Ebba tagasijõudes maja tabanud põleng ei tundu Tanumshede jaoskonna politseiülemale Mellbergile kuigi kahtlane, ent siis leitakse elutoa põranda alt vanad verejäljed. Politseiuurija Patrick Hedström pole seekord ainuke, kelle kõhutunne midagi aimab, sest Ebba perekonna äkilise kadumisega tegeles noore politseinikuna tema ametikaaslane Gösta, keda juhtum vaevab erinevatel põhjustel senimaani.

Muidugi saab asjasse segatud ka Patrick Hedströmi abikaasa Erica, kes on vanal juhtumil juba ammu silma peal hoidnud ning püüdnud iseseisvalt uurimustööd teha. Märgates Gösta huvi sündmuse vastu õnnestub Erical ta oma liitlaseks saada, et erinevatest liinidest pärit infokildusid paremini kokku sobitada. Nagu ikka, kistakse sündmustesse lõpuks ka pereliimed ning oht võib läheneda hoopistükkis sealtpoolt, kust seda oodata ei oskagi.

Lugeja saab lugeda ka paljude varasemate juhtumuste kohta, mis näitavad, et Valö maja ümber on toimunud palju kurba, traagilist ja kahetsusväärset, just nagu kasvaks halb iga järgneva sündmusega paratamatult. Hoolimata sellest, et tegu on looduskauni kohaga, jätkub siin keeruliste sündmuste jada pikalt läbi terve sajandi. Tegelikult on ehk ka hea, need sündmused kõigile teada ei ole, ent politsei ning ka Patrick Hedströmi abikaasa Erica soovivad välja selgitada, mis siis ikkagi saarel juhtus, eriti kuna sündmuste jada on lõpuks jõudnud välja tänapäeva.

Märksõnadeks: Helga Svensson, inglitegija, Dagmar, Laura, Hermann Göring, Carin Göring, Rune Elvander, Inez, Claes, Annelie, Johan, Leon Kreuz, Josef, Sebastian, Percy, John, Ia, projekt Gimle, Rootsi Sõbrad.

Murelind * Fjällbacka nr 4 * Camilla Läckberg

 

Lugesin kuni 2.-19. jaanuar 2023

Seekord ei õnnestunud raamatut nii kiirelt "neelata" kui tavaliselt ning võib-olla just seetõttu tundus lugu realistlikum, ehkki kokkuvõttes võib öelda, et on tegu just sellise asjade käiguga, kus tundub olevat liiga uskumatuid kokkusattumusi. Mingil hetkel hakkas ka endal kuklas vaikselt teatud kahtlus kummitama ning see osutus ühtlasi loo lahenduseks.

Tanumshedesse jõuab võtteseltskond, et filmida uut osa tõsieluseriaalist seekordse nimega "Fucking Tanum". Sarjas osalejad tunduvad ühest küljest kõike muud kui tavalised, ent samas on nad oma murede-rõõmudega just paljude televaatajate sarnased. Igal juhul tekitab nende saabumine ning võimalus ka ise kaamerate vaatevälja sattuda elevust kohalike sarja jälgijate hulgas. 

Politseijaoskonnas on olnud rahulik, ent see saab lõpu kui selgub, et näiliselt joobes juhtimise tõttu surmaga lõppenud ühepoolne liiklusõnnetus on hoopistükkis ettekavatsetud mõrv, millele ei leidu mingit loogilist seletust. Kui järgneb ühe seriaalis osalenu surmajuhtum, leiavad Patrick Hedström ning tema töökaaslased end äkitselt ülepeakaela töösse uppumas. Kuigi jaoskonda on saabunud juurde uus töötaja Hanna, liigub uurimine esialgu siiski Patricku meelest aeglaselt ning puudu on juhtlõngadest, mis aitaks uurimist edasi viia. 

Nagu sellest veel vähe oleks, on jõudsalt lähenemas ka Patricku ja Erica pulmapäev ning Erica on samas tõsiselt mures oma noorema õe Anna pärast, kelle abielu jõhkra Lucasega katastroofiliselt lõppes. Õnneks hakkavad kõik asjad mingis suunas tasapisi hargnema - tihtipeale on siin abiks uurijate hea vaist ning järelejätmatu süvenemine, mis viib väikeste kuid oluliste tähelepanekuteni. Lugejat ootab ees põnev vaade uurimisse ja Tanumshede ellu. Isegi Patricku ülemus Mellberg on õnnelik, sest on leidnud endale kütkestava kaaslanna... Kuid mõnikord näivad asjad välja liiga head, et tõeks osutuda.

Sohilaps * Fjällbacka 5 * Camila Läckberg

 

Lugesin 13.-24. november 2022

Fjällbacka-lugude järjekord on mul lugemisel olnud väga segane, aga mis seal ikka... Selles raamatus on Erica ja Patrick jõudnud just abielluda ning nende pisitütar Maja on just saanud aasta vanuseks. Väga-väga tuttav tunne tuleb, lugedes Erica mõtteid tema elu kohta, sest endal oli just sarnane olukord kui asusin lõputööd kirjutama pisikese beebi kõrvalt ja õnnestus mõne tunni kaupa selleks aega saada...

"Ta läks töötuppa ja sulges segaste tunnetega ukse. Ta oli aasta otsa Majaga kodus olnud. Suur osa temast oli selle päeva saabumist igatsenud. Et saaks teatepulga Patrikule üle anda. Pühenduda jälle täiskasvanutegevusele. Ta oli nii kohutavalt tüdinud mänguasjadest, liivakastidest ja lastesaadetest. Tuli siiski nentida, et täiusliku liivakoogi tegemine polnud intellekti stimuleerimiseks päriselt piisav ja ükskõik kui väga ta ka oma tütart ei armastanud, oleks ta varsti hakanud meeleheite pärast juukseid välja kiskuma, kui teda oleks veelkord sunnitud Maja lemmiklaulu laulma. Nüüd oli Patriku kord seda rolli täita./.../

Erica ohkas. Majas oli nüüd vaikne. Liiga vaikne. Kõrvad olid aasta otsa olnud valmis kuulama vähimatki viginat või järgmist kisa. Nüüd oli kõik täiesti vaikne ja tühi. Kursor vilkus Wordi dokumendi esimesel real. Mitte ainsatki tühist märgikest polnud sinna poole tunni jooksul tekkinud. Ajus valitses lihtsalt tuulevaikus. Ta oli sirvinud oma märkmeid ja artikleid, mis ta oli suve jooksul kopeerinud. Pärast mitut kirja teel tehtud katset oli ta lõpuks saanud panna kinni aja juhtumi peaosalise, naismõrvari juurde, kuid alles kolme nädala pärast. Nii et esialgu pidi ta rahulduma arhiivimaterjalidega ja lähtuma nendest. Probleem oli aga selles, et midagi ei tulnud välja. Sõnad ei tahtnud õigele kohale kukkuda ja nüüd hakkas saabuma kahtlus. See kahtlus, millega tuli kirjanikuna pidevalt võidelda. Kas mingeid sõnu polegi enam järel? Kas ta oli oma viimase lause ära kirjutanud, kvoodi täis saanud? Kas temas polegi rohkem raamatuid? Loogika ütles talle, et ta oli peaaegu alati nii tundnud, kui uue raamatu kallal tööd alustas, aga see ei aidanud. See oli nagu mingisugune nuhtlus, protsess, mille ta pidi iga kord läbi tegema. Umbes nagu sünnitus. Kuid täna edenes asi iseäranis vaevaliselt."

Samal ajal kui Patrick on lubanud olla kodus Majat hoidmas, et Erica saaks teha tööd oma uue raamatu kallal, peab Tanumshede jaoskonna kirju seltskond hakkama uurima mõrva, mille tagajärjel on surma saanud ajaloohuviline Erik. Erinevatest allikatest hakkab kogunema infot, mille tagajärjel saab selgeks, et Erica ema Elsy kuulus noorena Erikuga samasse seltskonda ning sinna kuulusid ka Erikuvend Axel ning Elsy sõbranna Britta, lisaks kergesti ägestuv Frans. 

Kuna Erica vanemad on viis aastat varem liiklusõnnetuses elu kaotanud, .pole tal võimalik oma ema käest enam midagi uurida, ent nüüd aitavad tal Elsy kunagisest elust aimu saada pööningult leitud päevikud. Küsimusi tekitavad ka sealtsamast leitud saksa aurist ning vereplekkidega beebiriided. 

Loos põimuvad põnevalt tänapäevane krimijuurdlus ning Fjällbackas ammu toimunud sündmused, viies ootamatu lõpplahenduseni.

Jutlustaja * Flälllbacka 2 * Camilla Läckberg

 

Lugesin 5. - 15. september 2022

Fjällbacka-sarja esimeses osas kohtunud Patrik ja Erica on oma esimese lapse ootel kui Patrik saab väljakutse müütilisse paika nimega Kungsklyftan. Just sealt on 6-aastane poiss keset oma rüütlimänge leidnud lebamas ühe surnud naise. Mehe kohale jõudes patseerib kuritööpaigal juba ringi tema ülemus Mellberg, kes sellega tehnilises personalis sügavat ahastust tekitab... Tundub, et asi on tõsine, ent kahjuks muutub olukord veelgi kui samast paigast avastatakse kahe skeleti jäänused.

Autoril on kombeks lasta lugejal piiluda tegelaste sisemaailma, nii et selles osa alguses näiteks saame ka veidi rohkem teada Patriku kaastöötajate, noore kergesti armuva Martini ning kibestunud Ernsti kohta. Patrik peaks olema puhkusel kuid siiski juhtub nii, et ta on nõus Mellbergi palvel tööle tulema, et kuriteo uurimisega algust teha. Talle meenub ka mitmekümne aasta tagune juhtum kus lühikese aja jooksul kaks noort tüdrukut kadunuks jäid.

Uue kuriteo üksikasjad lasevadki oletada, et see võib olla seotud sama kurjategijaga, kelle tõttu noored naised juba mitukümmend aastat tagasi elu kaotasid. Juhtumi dokumentidest selgub, et sellega võib olla seotud perekond Hult, kelle kõige kuulsamaks esindajaks oli isa Efraim Hult, keda tunti ka Jutlustaja nime all. Efraimi poegadest vanem, Gabriel, väitis, et Johannes oli sõidutanud üht ohvitest ning noorem vend poos end hiljem üles. Ilmselt ka isa puudumise tõttu saidki Johannese pojad Johan ja Robert hiljem politseile kahjuks väga tuttavateks... igal juhul valitseb perekonnas omavaheline vaen varasemate sündmuste tõttu.

Tegelikult kirjeldab naljakal kombel sellist omavahelist kehvemat läbisaamist ka see, mis uurimusega samal ajal toimub (peamiselt) Erica elus. Temale nimelt tulevad ka külla sugulased, kes lasevad end südamerahuga ümmardada ning siia-sinna sõidutada, mõtlematagi kinni pidada oma lubadusest jääda ööbima vaid üheks ööks... Suvekuumuses kaheksandat kuud rasedana olevale Ericale on see väga suur suutäis, mida on raske välja kannatada. Veel raskem on tal aga välja kannatada muret oma noorema õe Anna pärast, kes on nüüdseks küll lahutatud vägivaldsest abikaasast Lucas'est, ent samas pole elus veel päris uut lehekülge pööranud.

Uurimine, kus politseile hakkab aeg lõpuks ikkagi peale suruma, võtab tuure üles ning muutub järjest segasemaks. Lugeja saab osa ka ohvrite tunnetest ja mõtetest ning võimatu on mitte kogeda tulist kahjutunnet, et noored, alles elu alustavad inimesed on pidanud teise inimese käe läbi oma elust loobuma. Uurimuse süngus ei jäta puudutamata ka Patrik Hedströmi, kellele inimeste kurjuse kogemine pole midagi päris uut. Kuid tema ja Erica uues olukorras, kus kohe-kohe on sündimas nende esimene laps, raputab mõte inimestest, kelle ees teised on kaitsetud, eriti tugevasti... 

Tegelikult tekkis lugedes aimdus kuritöö kordasaatjast juba varem, ent just lõpus jooksid jällegi kõik niidid enam-vähem kokku. Karm sündmustik, perekond Hultide keerulised eluteed ning vaen, samuti mitme jaoskonnas töötava politseiniku juhmus tegid sellest loost aga kuidagi masendavama kui tundus eelmine lugu. Eks selle sarjaga võib tekkida sama tunne nagu Midsomeri sarja vaadates -  et neil seal Fjällbacka's muudkui juhtub hirmsaid asju... Kuid sarja esimese ja teise osa vahel oli ju peaaegu poolteist aastat, nii et nii hull see asi ka pole.