Lewis Carrolli lugemine keelatud * Diego Arboleda tekst, Raul Sagospe illustratsioonid

 

Lugesin 24. mail 2022

Täiskasvanule üks kiire lugemine, toredate ning üsnagi üle võlli tegelastega. Täiskasvanute veidrused on lapse vaatevinklist üsna kummalised ja samas ei lubata lapsele veidrusi, mis on palju vähem kummalised kui suurte omad. 

Nooruke Eugéne Chignon saadetakse koduõpetajannaks New Yorki, väikese Alice Welrush'i perekonda, mis on koosneb üsna kummalistest tegelastest. Ning sel perekonnal on Eugéne'ile ka üsna kummalised nõudmised.

Õnneks pole lõppkokkuvõttes siin ühtegi läbinisti kurja või halba tegelast ning omal moel laabub lõpuks kõik. Ühe tekstilõigu lisan ka:

Mittevestlejad pidamas mittevestlust
Kõik te arvatavasti teate, mis asi on vestlus, aga võib-olla te ei tea, mis asi on mittevestlus. Mittevestlus ei ole sama asi mis vaikus. Vaikus on siis, kui mitte keegi ei räägi ega tee lärmi. Mittevestlus on siis, kui mitte keegi ei ütle seda, mida tahaks öelda.

Vaikus võib olla rahustav ja meeldiv. Seevastu mittevestlus muudab kõik inimesed närviliseks.

Eugéne oli aadlike lapsi õpetades selgeks saanud, et kui kõik inimesed korraga räägivad, ei saa tavaliselt mitte keegi mitte millestki aru. Aga tol õhtul Welrushide residentsis osales ta esimest korda elus mittevestlusel, kus probleemiks polnud mitte see, et kõik oleksid korraga rääkinud, vaid see, et mitte keegi ei rääkinud sellest, millest ta oleks tahtnud rääkida.

See ei olnud vaikus, seda mitte. Sõnad olid olemas, terve hunnik sõnu. Sest kui nad klaasverandal kokku said, oli kõigil vaja midagi rääkida.

Eugéne oleks tahtnud proua Welrushile öelda, et ilus kollane taldrik, mille peal on must ronk, on kriimustada saanud. Aga ta ei öelnud midagi ja peitis taldriku oma selja taha, sest kui ta räägiks sellest, mis juhtus, siis saaks härra Welrush teada, et Stilt sõi kõik nende koogikesed ära.

Stilt seevastu oleks tahtnud öelda, et see oli tema süü, et taldrik kriimustada sai, sest tema ajas koogikandikut taga. Aga ta ei öelnud midagi, sest ta ei tahtnud, et saadaks teada, et Eugéne on katastrofinna, kes asju lõhub.

Härra Welrush oleks tahtnud öelda oma naisele midagi selle lehekülje kohta, mille ta oli ajalehest välja lõiganud. Aga ta varjas seda samamoodi nagu Eugéne: peitis lehe selja taha ega öelnud midagi, sest uudises seal anti teada, et Alice Liddell elab hotellis Waldorf-Astoria, nende elukohast mitte kuigi kaugel, ja loomulikult ei tahtnud ta, et tema tütar sellest teada saaks.

Proua Welrush oleks tahtnud Eugéne'ilt küsida, miks pagana pärast oli tol hommikul tema rõdu all kasvavate põõsaste vahel kuus kastekannu. Aga ta ei öelnud kastekannude kohta midagi, sest kartis, et sellega on kuidagi seotud Timothy (igasuguste imelike asjadega oli tema vend alati seotud), ja ta ei tahtnud, et abikaasal avaneks võimalus kogu süü venna kaela ajada.

Ja viimasena Alice, kes oleks tahtnud oma vanematele öelda, et tal on neile kingitus: neli madeleine'i, mis ta oli kleidi taskusse peitnud ja sellega ärasöömisest päästnud. Aga loomulikult ei saanud ta neist rääkida, sest onu koos oma kooginäljaga istus sealsamas, tema kõrval.

Neil põhjustel, kuigi nad kõik tahtsid midagi öelda, ei öelnud nad seda, mida öelda tahtsid. Kõik viis vaatasid ringi ja tundsid, kuidas sõnad nende suletud suust välja trügivad. Nii pidasidki nad terve minuti mittevestlust.

Terapeut * B. A. Paris

 

Lugesin 1.-2. jaanuaril 2022

Tekkis huvi, kes on see autor ning milliseid eesnimesid esindavad kaks eesnimesid tähistavat tähte, B ja A. Wikipeedia annab tema kohta sellist infot:

B.A. Paris (pen name) is a Franco-British writer of Fiction, mainly in the Psychological Thriller subgenre. Her debut novel, Behind Closed Doors (2016), was a New York Times^[1] and Sunday Times bestseller. It has been translated into 40 languages and has sold more than 3.5 million copies worldwide.

Her other books include The Breakdown (2017),^[2] Bring Me Back (2018), The Dilemma (2019)^[3][4] and The Therapist (2021).

B.A. Paris was born in Surrey, England in 1958 to a French mother and Irish father. She is the third of 6 children, including 4 brothers and a sister. After completing her education, she moved to France where she worked as a trader in an international bank in Paris for several years. During this time, she met her husband with whom she now has 5 daughters. They eventually left the world of Finance to set up a language school together.

It was only after turning 50 that B.A. Paris began writing, when one of her daughters suggested she enter a writing competition advertised in a magazine. While she didn't win, this led her to write her first novels including her internationally bestselling debut Behind Closed Doors.

Today, B.A. Paris lives in Hampshire with her husband and continues to write psychological thrillers.

B.A. Paris's debut novel Behind Closed Doors was picked up in 2014 by her agent, Camilla Bolton, at the Darley Anderson Literary Agency in London. Upon being published the following year by HarperCollins Publishers, the book quickly became a #1 New York Times and Sunday Times bestseller. She was nominated in the Best Debut Author and Best Mystery & Thriller categories of the Goodreads Choice Awards of 2016.

In 2017, Behind Closed Doors won the Gold Nielsen Bestseller Award for UK sales of 500,000 copies, making B.A. Paris the only debut Fiction author to win a Gold award that year. The book went on to win the Platinum Nielsen Bestseller Award in 2019 for sales of 1,000,000 copies in the UK alone. To date, more than 3.5 million copies of Behind Closed Doors have sold globally since its release.

The Film and TV rights for the story were acquired by Stone Village Productions in 2016.

List of Published Works[edit]

• Behind Closed Doors (2016)
• The Breakdown (2017)
• Bring Me Back (2018)
• The Understudy (2019, with Clare Mackintosh, Holly Brown, and Sophie Hannah)
• The Dilemma (2020)
• The Therapist (2021)

Nagu näha siis Wikipedia autori nime kohta infot ei annagi, küll aga leiab selle ühest artiklist:

https://www.sundaypost.com/fp/meet-the-author-the-dilemma-writer-ba-paris/

Autori nimi päriselus on Bernadette MacDougall ning kirjanikutööga alustas ta alles 50-aastaselt, lennates kohe oma teose müüginumbritega esikohtadele. 

MacDougall'i viiendat raamatut lugedes tundub mulle tema edu üsna arusaadav ja kindlasti plaanin lugeda ka varasemaid teoseid. Kirjaniku stiil on väga ladus, nii et vaevu jõuad märgata kuidas juba sadakond lehekülge on mööda libisenud. Autor suudab meid loomulikult peategelase Alice'i maailma viia, nii et talle kaasaelamine kulgeb nagu iseenesest.

Vaevu tajutav ebamugavus, mida tajume raamatu alguses kui Alice koos oma elukaaslase Leoga kolib nende uude ühisesse kodusse, kasvab järjest, kuni naine saab teada, millised sündmused on majas varem aset leidnud. Nagu selgub, toimus majaost Leo teadmisel varasematest sündmustest. Reetmine tundub Alice'ile tohutu, kuivõrd ta on ise kaotanud oma vanemad ning õe, kes kandis sama nime kui majas surnud noor naine - Nina. Kõik see on Leole teada olnud ning seetõttu on usalduse purunemine väga tõsine.

Algne paanika ning hirm kujuneb Alice'i jaoks aegamööda sooviks ja ülesandeks mõista, mis siis tegelikult Ninaga juhtus. Sarnaselt sellega, kuidas Alice tajus oma õe kohalolekut pärast tema surma, hakkab Alice tajuma Nina kohalolekut ning annab talle lubaduse, et ta selgitab välja tõe. Ümbritsevate majade elanikud kinnitavad kõik, et mõrvariks oli Nina abikaasa Oliver, ent ometigi tunti teda väga rahumeelse ja toreda inimesena. Kuna enne Nina surma oli selgunud, et tal on (olnud) armuke, kasvab Alice'is mõte, et Nina surmaga võib olla seotud hoopiski mees, kelle isik jäigi (väidetavalt) teadmata. Naabrid tunduvad aga olevat paljus kidakeelsed ning ei soovi kahe aasta taguseid raskeid sündmusi uuesti lahata.

Kuid enne kui Alice suudab leida midagi, mis teda Nina surma uurimises suuresti edasi aitaks, hakkavad kuhjuma valed ja ebakõlad tema ja Leo vahel. Need on isegi nii suured, et Alice ei näe enam võimalust Leo'le andestada ning temaga koos edasi minna. Isikliku elu pöördest hoolimata ei suuda Alice siiski lahti lasta ka soovist saada lõplikku selgust Nina loos. 

Kuhjuma hakkavad ka sündmused majas, mis kuidagi ei klapi (paigast liigutatud esemed jms) ning tunne, et keegi viibib öösiti majas. Alice asub asja uurima, panema kokku tükke suuremast mõistatusest ning sealjuures on talle abiks eradetektiiv Thomas, keda Nina abikaasa Oliveri õde Helen on palunud asja uurima...

Kordamööda peamise ajaliiniga saame aeg-ajalt lugeda ka lõike varem toimunud teraapiaseanssidest, mis alguses võivad tunduda täiesti asjassepuutumatud, ent lõpuks paljastavad oluliselt Ninaga juhtunut. Muidugi mõista tiheneb tegevustik raamatu lõpuosas hoogsalt ning osutub väga põnevaks kassi-hiire mänguks, kus mitte keegi pole see, kelleks teda peeti ja on palju asju, mis pole sugugi sellised nagu pealtnäha tundub.

Ladus ja haarav lugemine, mida on raske käest panna...