Kuvatud on postitused sildiga Wisting. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Wisting. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 22. jaanuar 2024

Võtmetunnistaja * Wisting 1 * Jørn Lier Horst

Lugesin 6.- 9. jaanuaril 2024

Lõpuks on mul siis ees Wistingu sarja esimene raamat. Selles raamatus on minu jaoks tunda, et tegelased pole veel päris nii välja arendatud ja käegakatsutavad kui hilisemates raamatutes. Samas võib-olla on autor isegi kohati veidike üle pingutanud Wistingu reaktsioonidega. On mõistetav, et kuriteo lahendamine pakub ka põnevust, eriti neile, kel selle jaoks annet on, aga ma pole kindel, kas õõvastavat vaatepilti nähes uurija ikkagi naerataks... Võib-olla tõesti, tajudes väljakutse suurust ja põnevust, ent natuke kummastav on see siiski.

Ent lugu muidugi sama hea kui teised seni loetud Wistingu sarja raamatud. Uurimine keerleb oma kodust kinniseotuna ja tapetuna leitud Preben Prammi juhtumi ümber, kus pidevalt tekib uusi uurimissuundi, ent samas need ka kaovad, nii et tuleb üha uuesti otsast alustada. Kuna Prammil perekond praktiliselt puudub, sest oma vähestest sugulastest on ta ammu võõrdunud, tuleb mehe elu ja harjumuste uurimiseks otsida niite naabritelt ning hobikaaslastelt. Õnneks polnud ta siiski päris eraklik ning nii õnnestub hankida kildhaaval infot näiteks tema kaaslastelt tangoklubist ja mujalt. Lisaks oli Pramm linnuvaatleja ning tema märkmikusse talletatud lühendid ja ülestähendused pakuvad politseile parajalt peamurdmist.

esmaspäev, 3. mai 2021

When It Grows Dark - Jørn Lier Horst

 

Kuna kõiki Jørn Lier Horsti raamatuid pole veel eesti keelde tõlgitud aga Wistingu seeria mulle väga meeldib, otsustasin katsetada ka inglise keeles lugemist. Eriti pärast seda kui raamatu "Salatuba" tõlge mind parajalt pahandas. Inglisekeelse tõlke autor Ann Bruce on aga oma tööd väga hästi teinud, nii et "When It Grows Dark" on ka nendele sobilik, kes muidu pole ehk palju võõrkeeles lugemist ette võtnud. See lugu pole ühtlasi ka nii pikk, et juba alguses raamatu paksus liigse hirmu peale ajaks, lugemine edenes päris heas tempos.

Lisaks muule on raamat väga tore selle poolest, et see hüppab tagasi aega, mis Wisting polnudki veel kriminaaluurija. Ta on värske noor politseinik - just avastamas oma ametis kõike, mis teda rohkem huvitab ning mille peale tal ka annet ilmneb olevat. Tema pereelu on samuti omamoodi alguses - kaksikud Line ja Thomas on 6-kuused ning kuigi nendega tegeleb suuremalt jaolt abikaasa Ingrid, üritab Wisting nii palju abiks olla kui ta oma tiheda töögraafiku kõrvalt jõuab. Samas on ta pidevalt öövalves ning mitmekordsetes vahetustes kuna pere majanduslik seis nõuab seda.

Ehkki Wistingul puudub veel kriminaaluurimuse kogemus, avastab ta üsna ruttu, et kuritöödega seotud mõistatused ja saladused pakuvad talle enamat kui tavapärane patrullimine. Kuid ta suudab ka oma igapäevases politseitöös jõuda selliste lahenduste ja tulemusteni, mis näitavad tema analüüsioskusi ja head pealehakkamist, soovi olukordi lahendada ning mõista asjade toimumise põhjuseid. Juhtumid, mis seekord peamurdmist nõuavad, on põnevad ning üks neist jaotub oma tegevuse ja mõistatustega väga pika ajalise perioodi peale.

Vanast kuurist leiab Wisting kuuliaukudega auväärse auto, mille puhul kõik viitab sellele, et autojuht ei pääsenud tulistamisest eluga. Kes oli see autojuht, kellele kuulus vana auto ning miks seda sündmust on nii pikalt varjatud? Need on küsimused, mis võidavad Wistingu tähelepanu ning nõuavad vastuste otsimist, isegi kui see toimub tema vabast ajast ning lisaks muudele kodustele ning töistele kohustustele ehk patrullimistele ja öövalvetele.

Soovitan soojalt - hoolimata sellest, et võõras keeles, oli raamat nii põnev, et väga pikaks ajaks teda jälle kord ei jätkunud :)

Siin ka väikene ülevaade tegevustikust, inglise keeles:

Stavern 1983: Christmas is approaching, snow is falling heavily, and a young ambitious policeman named William Wisting has just become the father of twins. After a brutal robbery he is edged off the investigation by more experienced officers, but soon he is on another case that is not only unsolved but has not even been recognised as murder. Forgotten in a dilapidated barn stands a bullet riddled old car, and it looks as if the driver did not get out alive. This case will shape William Wisting as a policeman and give him insight that he will carry with him for the rest of his professional career: generations form an unbroken chain.



esmaspäev, 8. veebruar 2021

JAHIPENID - Jørn Lier Horst

 


Politseiinspektor Wistingu sarja raamatutega olen tuttav mõned aastad ning alguses ei arvanud ma, et nad võiksid sõltuvust tekitada. Ostsin mõned, lugesin läbi ning kinkisin edasi, nüüd on aga kahju, et ei saa neid kohe kui tahtmine tekib, omaenda riiulist võtta. 

Kõige rohkem sõltuvust tekitav ilmselt ongi see, et Jørn Lier Horst suudab oma peategelase kirjutada väga sümpaatseks, näidates nii tema mõtteid kui ka pereelu, sukeldumata neisse siiski ülearu, nagu austades lugeja aega ja tähelepanu. Kusagil pole selliseid kirjeldusi, mis näiksid kohatäitena. Mõtted ja juhtumused, mis alguses võib-olla näivad juhuslikud, põimuvad tavaliselt alati kuidagi raamatu sündmustega ja võivad aidata jõuda lõpplahenduseni. 

Mitmes raamatus kerkib üles, miks politseiinspektor seda rasket tööd teeb, tuues sageli ohvriks kogu oma aja ja energia. Kuigi William Wisting otsib õiglust ning püüab leida üles need, kes kuritegudega on toime tulnud, ei ole tema olekus viha või agressiivset hukkamõistu. Ta püüab aru saada ka kurjategijatest. 

"Oma töös uurijana oli ta rääkinud paljude inimestega, kes olid korda saatnud tõsiseid kuritegusid. Olnud neile lähedal ja lasknud neil rääkida, mida nad teinud olid. Need teadmised ja arusaamine, mis see talle andnud oli, oli ka paljastanud palju selle kohta, mida tähendas olla inimene, Ta oli avastanud, et kõik inimesed kardavad sügaval sisimas üksi jääda. Kardavad üksindust. Kõigil oli vajadus, et neid kuulataks."

"Jahipenid" on kindlasti sünge selles uuritavate kuritegude poolest kuid autor ei rõhuta seda süngust. Soojust lisavad Wistingu ja tema tütre Line usalduslikud suhted ning raamat on mõnusalt loetav. Esile kerkib esile üks vana juhtum, millele omakorda järgneb sellele sarnanev uus sündmus - noore neiu kadumine. Lugeja, kes on mõistagi Wistingu poolt, saab siin kõvasti põnevil olla, sest selle asemel, et sümpaatne politseiinspektor saaks rahulikult keskenduda uuele juhtumile, süüdistatakse hoopiski teda ennast. Nimelt paistab, et vana juhtumi uurimisel on tehtud vigu, mis lubavad ammu toimunud kuriteos süüdi mõistetud mehel nüüd omakorda politsei peale kaebus esitada... Autor suudab jällegi näidata Wistingu süüdistusega kaasnevaid tundeid ja mõtteid väga ehedalt ja nii on raamatu algust võib-olla raske lugeda. Ent nagu ikka, hakkavad asjad tasapisi arenema ning põnev lugu haarab kiirelt kaasa!