Lugesin 6.- 9. jaanuaril 2024 |
Lõpuks on mul siis ees Wistingu sarja esimene raamat. Selles raamatus on minu jaoks tunda, et tegelased pole veel päris nii välja arendatud ja käegakatsutavad kui hilisemates raamatutes. Samas võib-olla on autor isegi kohati veidike üle pingutanud Wistingu reaktsioonidega. On mõistetav, et kuriteo lahendamine pakub ka põnevust, eriti neile, kel selle jaoks annet on, aga ma pole kindel, kas õõvastavat vaatepilti nähes uurija ikkagi naerataks... Võib-olla tõesti, tajudes väljakutse suurust ja põnevust, ent natuke kummastav on see siiski.
Ent lugu muidugi sama hea kui teised seni loetud Wistingu sarja raamatud. Uurimine keerleb oma kodust kinniseotuna ja tapetuna leitud Preben Prammi juhtumi ümber, kus pidevalt tekib uusi uurimissuundi, ent samas need ka kaovad, nii et tuleb üha uuesti otsast alustada. Kuna Prammil perekond praktiliselt puudub, sest oma vähestest sugulastest on ta ammu võõrdunud, tuleb mehe elu ja harjumuste uurimiseks otsida niite naabritelt ning hobikaaslastelt. Õnneks polnud ta siiski päris eraklik ning nii õnnestub hankida kildhaaval infot näiteks tema kaaslastelt tangoklubist ja mujalt. Lisaks oli Pramm linnuvaatleja ning tema märkmikusse talletatud lühendid ja ülestähendused pakuvad politseile parajalt peamurdmist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar