Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised * Terry Pratchett

 

Lugesin 12.-14. august 2022

Kuigi tütrele võetud raamat, mis oli ka mingil hetkel kooli poolt soovituslikus lugemisnimekirjas, olin seekord siis mina üksinda lugejaks. Minu jaoks arusaadavalt, sest raamatusse sisseelamine võttis tõesti natukene aega ja oli korraks ka kiusatus raamat kõrvale panna. Sest mida arvata tegelastest nimedega: Ohtlik Uba, Virsik, Seakints (karja juht), Tumepruun, Toitev, Sardiin, Neliportsjon... mm... Suutäis, Maitsev, Parimenne, Soolvesi... Suursääst, Sõõrik Sissepääs, Värske?? Jajah, vaja on lihtsalt natuke kannatust ja sisseelamist, et lugu lugeja jaoks ka natukene loogilisemaks muutuks.

Kokku on saanud üks kummaline kamp - tark kõnelev kass Maurice, kes on tänavatel kogemusi kogunud, targaks muutunud rotid, kes on oma nimed saanud prügimäel leiduvate purkide-pakendite pealt ning üks poiss, kellele meeldib üle kõige muusikat teha kuid kes muidu kassi arvates väga nutikat muljet ei jäta. Ürituse ajudeks võibki pidada kassi, kes seda kampa ohjab ning loodab ühel päeval jääda mõne vanaproua juurde "pensionipäevi" pidama. Selleks on seltskonnal valmis mõeldud kaval plaan tekitada väiksemat sorti linnakeses rotiuputus, mis seejärel poisi vilepilli abil kenasti laheneb ning neid jälle natuke rikkamaks teeb. Sellist stsenaariumit on nad mitmes kohas juba edukalt kasutanud.

Kuidas siis Maurice ning rotid äkitselt targaks on saanud? Paistab, et ühele prügimäele jäetud võlurite kraam tegi nad selliseks ning sealt edasi pole nende elu enam endine. Eriti just rotid ei soovi nüüd enam varasemat kahjurielu elada. Hoolimata oma kassiloomusest ei suuda ka Maurice enam süüa ühtegi olevust, kes on võimeline temaga vestlema, seega on kõnelevate rottide ja Maurice'i vahel tekkinud parajalt ladus koostöö. Rotid on leidnud endale uue nime - nad on Muutujad. Nad suudavad õppida lugema, nad näevad unenägusid, oskavad uutmoodi arutleda ning otsustavad üles märkida tähtsaid mõtteid, milleni nad nende arutluste käigus jõuavad.

Kuid linnakeses, kuhu see kirev seltskond nüüd jõuab, näikse midagi üsna valesti olevat. Rottidele on pandud ohtralt mürki ning lõkse ning on näha, et neid on linnas päris palju olnud. Ometigi ei paista neid nüüd kusagilt. Ja juhuslikult kohatud rotipüüdjad süstivad saabunud seltskonna mõtetesse veelgi rohkem kahtlusi, sest nende väidetavad rotisabakimbud koosnevad lähemal vaatlusel hoopistükkis kingapaeltest. Lõpuks kohatud üksikud rotid on suurt hirmu täis ning pimedusest näib mingi olend suutvat lausa nende mõtetesse pugeda... Kõigele muule lisaks on tarkade rottide seltskond jõudnud tõesti sinnamaani, et nad ei soovi enam pettusega elatust teenida ning tahaksid rahus edasi elada.

Rottide ja Maurice'iga seltsinud vilepillimängijast poiss Keith kohtub Bad Blintz'is linnapea tütre Malicia, ülimalt fantaasiarikka tüdrukuga ning koos satuvad nad seiklustesse, mis aitavad tuua aimu linnakeses toimuvast.

Raamat, mis minu arvates tõesti võiks sobida pigem lausa täiskasvanutele, sest see esitab küsimusi, kas maailmas ikka peavad kõik asjad minema sissetallatud radu ja harjumusi järgides. Muutunud rottide seltskonnas suudab kõige põhjalikumalt uutmoodi mõelda ja arutleda just see rott, kes paraku on oma sünnipäraste omaduste tõttu kõige vähem rotilik. Ohtlik Uba on väga kehva nägemisega albiinorott, keda teised on õppinud austama ja kuulama kuna ta näeb maailma teistsugusena. 

"Ta polnud suur ega kiire ja ta oli peaaegu pime ja üsna nõrk ja mõnikord unustas ta süüa, sest tal tulid mõtted, mida keegi - vähemalt mitte ükski rott - polnud varem mõelnud. Suurem osa neist ajasid Seakintsul harja punaseks, nagu näiteks sel korral, kui Ohtlik Uba oli küsinud: "Mis  o n  rott?" ja Seakints oli vastanud: "Hambad. Küünised. Saba. Jookse. Peida. Söö. See ongi rott."
Ohtlik Uba oli öelnud: "Aga nüüd saame me ka  k ü s i d a "mis on rott?". Ja see tähendab, et me oleme midagi enamat."
"Me oleme  r o t i d," oli Seakints vaielnud. Me jookseme ringi ja piuksume ja varastame ja teeme uusi rotte. Selleks on meid loodud!".
"Kes on meid loonud?" oli Ohtlik Uba küsinud, ja see oli viinud järjekordse vaidluseni Sügaval Maa All Elava Suure Roti teooria teemadel.
Kuid isegi Seakints järgis Ohtlikku Uba ja sama tegid ka säärased rotid nagu Tumepruun ja Sõõrik Sissepääs, ning nad kuulasid, kui ta kõneles."