Lugesin 1. - 7. detsember 2021 |
"Forward the Foundation" on ilmunud inglise keeles aastal 1993 ning siinne tõlge Matti Piirimaalt aastal 2021, väljaandjaks Eesti Raamat.
Esimese raamatu seiklustest on möödunud 8 aastat. Hari Seldoni paremaks käeks on Dahli sektorist leitud taiplik noormees Yugo Amaryl, kellega koos nad töötavad Trantoril, olles tagasi Streelingi ülikoolis, kus Seldon peab matemaatikaosakonna dekaani ametit.
Esile on kerkinud uus tegelane, Nishayalt pärit Jo-Jo Joranum, algse eesnimega Laskin, kes tahab Eto Demerzelit tema kohalt kangutada ning ise võimule pääseda. Hari Seldonil tekib konflikt Joranumi kõige lähedasema abi, Gambol Deen Namartiga, kes ilma loata ülikooli alale kõnet on pidama tulnud. Seejärel soovib Joranum kohtumist Seldoniga, kes peab tunnistama, et Joranumil on teatud mõju, ka tema pojale Raych'ile, kes samuti kohtumisel osales. Seldonit jääb aga vaevama, et Joranum'i aktsent ning pajatused, mis väidetavalt pärinevad tema kodumaalt Nishayalt, ei tundu päriselt klappivat.
Seldon saadab Raych'i Dahl'ile, kus tal oleks võimalik Joranumiga kohtuda ning lekitada talle sellist informatsiooni Eto Demerzeli kohta, mida Joranum peaks Demerzeli kompromiteerimiseks kasulikuks. Seldon on samas avastanud kahjustavat informatsiooni ka Joranumi enda kohta ning loodab seda tema vastu kasutada.
Selles raamatu osas mängibki päris palju rolli Seldoni kasupoeg, dahllane Raych, keda Seldon ühena vähestest usaldada saab, eriti kui Eto Demerzel ametist lahkub ning imperaatoril tuleb pähe võtta just Hari Seldon oma uueks peanõunikuks. Ka Dors Venabili on endiselt Seldoni kõrval, suures osas mehe kaitsjana - eriti kui uues ametis Seldonit tapmiskatsed ähvardavad. Psühhoajaloo arendamisel on Seldoniga koos suur osa dahllasel Yugo Amarylil.
Uue nimena kerkib siin esile Gleb Andorin. Pärast Joranumi langust ning grupeeringu laialivajumist on nad tasapisi uuesti jõudu kogunud, Namarti juhtimisel. Namarti mõtiskleb samal teemal, milleni jõudis Dahlil viibides Seldon, kui ta avastas, et sealsed inimesed räägivad kunagisest Maast, kust kõik inimesed on alguse saanud. Mingil moel on selle mõtteni jõudnud ka Namarti, ehkki suures plaanis peetakse Galaktikaimpeeriumis ning ka ajaloolaste hulgas seda ideed naeruväärseks.
Namarti tuleb ka mõttele, et selles ühes algupärases maailmas pidid inimesed uskuma üleloomulikesse jõududesse ehk jumalatesse: "Need jumalad pidid kaitsma inimkonda ning hoidma teda ohtude eest, või vähemalt hoolitsema inimkonna selle osa eest, kes teadis, mismoodi saab jumalaid ära kasutada. /.../ Ajal, kui eksisteeris üksainus inimeste maailm, oli mõistlik oletada, et jumalad on iseäranis huvitatud selle väheste inimeste tillukese maailma hoidmisest. Nad hoolitsesid selle maailma eest nagu suured vennad... või vanemad."
***
Sündmustik jätkub, põhimõtteliselt võiks seda raamatut pidada Hari Seldoni elulooraamatuks ja psühhoajaloo arengu kirjelduseks. Parajate pausidega minnakse Seldoni elus edasi, kirjeldades mitmel korral tagantjärele sündmusi, mis peategelase ning tema perekonna elus ette on tulnud ning muudatusi kaasa toonud. Hari Seldoni elus mängib olulist osa tema pojatütar Wanda, kes ühtlasi aitab kaasa olulisele murrangule psühhoajaloo arengus. Raamat jõuab välja Seldoni plaanini asutada kaks eraldiseisvat Asumit, millest ühte sõidab ka tema pojatütar Wanda.
Tegelastest ja terminitest võib veel ära mainida järgmisi: Manella Dubanqua, Bellis, aednik Mandell Gruber, Tamwile Elar, kindral Tennar, kolonel Linn, algradiant, kaosevastane võrrand, elektroklaarija, Cinda Monay, ülemraamatukoguhoidja Las Zenow, doktor Mian Endelecki, raamatukoguhoidja Gennaro Mummery, keiser Agis IVX, Stettin Palver, ülemraamatukoguhoidja Tryma Acarnio.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar