Rannaraamat * Emily Henry

 

Lugesin 28.-30. november 2021

"Ja sel hetkel ma mõistsingi: kui maailm tundus pime ja hirmus, suutis armastus su tantsima panna, naer jaksas osa valust minema kanda, ilu võis su hirmu auklikuks torkida. Ma otsustasin, et mu elu saab olema täis neid kolme. Mitte vaid mu enda kasuks, vaid ema ja kõigi mind ümbritsevate jaoks.

Saab olema eesmärk. Saab olema ilu. Saab olema küünlavalgus ja taustal tasakesi mängiv Fleetwood Mac. 

Häda on selles, et ma hakkasin endale oma elust ja saatusest ilusat lugu kokku luuletama, ja selleks ajaks, kui sain kahekümne kaheksaseks, oli mu lugu juba täiuslik."

January Andrews on jõudnud oma elus punkti, kus täiuslik elu on äkitselt tükkideks lagunenud. January isa surma järel on tulnud ilmsiks tema suhe teise naisega, millest January ema ei soovi rääkida. Alati omavahel hästi toime tulnud ema ja tütar kaugenevad üksteisest. Perekond on ka juba varem pidanud rinda pistma tõsiste raskustega, sest kahel korral on ema saanud vähidiagnoosi. Seekordses pingelises olukorras laguneb ka January pikaajaline suhe Jacques'iga, kellega ta lootis abielluda.

Saabunud madalseisus on naisel vaja paari kuu jooksul valmis kirjutada raamat, mida pikisilmi oodatakse. Tal pole enam kindlat elukohta kuid isa on talle jätnud võtmed Michigani järve ääres asuvasse rannamajja, mis asub isa lapsepõlvemaal North Bear Shores'i kandis. Üsna peatselt avastab January, et kõrvalmajas elab teine kirjanik - Gus Everett - kes on Januaryle tuttav juba ülikooliõpingutest saadik. Tõsi küll, siis kritiseeris Gus January kirjutatud tekste väga aktiivselt, seega polnud nende omavahelised suhted näiliselt kuigi soojad. Seevastu siiski tundub, et mõlemad tundsid kõigest hoolimata teineteise vastu tõmmet... 

Ladusalt kirjutatud lugu, mida on hea lihtne lugeda. Nagu ikka, jagub siin parajal määral värvikaid tegelasi ning huumorit ning mõni tõeliselt hea sõber, nagu näiteks January sõbranna Shadi, kes võrdleb sügavat armumist uppumisega: 

"Uppumine on see osa, mis võtab su hingetuks. See on see osa, kui sa ei suuda uskuda, et sinu ees seisev inimene on üleüldse olemas ja lisaks veel ka sinu teele sattunud. See peaks sulle tekitama tunde, et sul on vedanud, et oled elus ning täpselt siis ja seal."