 |
| Lugesin 8.-13. märts 2022 |
Sarja lugemine on just nagu kellegi hea tuttava või sõbraga kohtumine. Tunned ära teatud mõttemaailma, elad sisse harjumuspärasesse rütmi, milles vestlus (lugu) kulgeb. Vahepeal teiste autorite raamatuid lugenuna Shetlandi sarja juurde tagasi pöördudes sain aru, kui hästi oskab Ann Cleeves tegelaste sisemist monoloogi, mõttemaailma, edasi anda. Me ei näe küll kõike, ent hakkame mingil moel, kõigepealt veidike ning siis järjest rohkem, mõistma tegelasi, nende elu ja ajendeid.
Kui see nüüd tõesti on viimane Shetlandi romaan, on küll väga kahju. Aga midagi pole teha, omamoodi tõesti on see raamat teatud moodi kokkuvõte, lõpuks kusagile uude punkti jõudmine, kust ilmselt aga algab uus, veidi teistmoodi elu.
Seekord toimuvad sündmused Deltaness'i nimelise kohakese kandis, kust leitakse pooduna noor naine. Kummalisel kombel aga leitakse ta kuurist, kus poos end üles selle talukoha varasem omanik ning see tundub üsna imelik kokkusattumus. Perez kutsub asja uurima ka Willow Reeves'i, kellega neil eelmiste juhtumite ajal on kujunenud järjest soojem suhe. Nüüd aga toimub selles osas ootamatu pööre, mis mõjutab uurijate omavahelist suhtlust terve juhtumi jooksul.
Kahjuks ei jää ka seekord esimene juhtum ainsaks ning nagu ikka, tundub uurijatele kogu tasapisi väljakooruvast infost hoolimata, et nad ei liigu juhtumiga sugugi edasi. Esimene ohver, heal järjel arsti peres lapsehoidjana töötav noor Emma Shearer, on lapsepõlves kannatanud tõsise perevägivalla all ning temast on raske selget ja arusaadavat pilti luua. Teine ohver on aga vanem naine, kes tundub üsna kibestunud ning paljude suhtes terava keelega. Mis võib neil kahel olla ühist, et keegi nende vastu vimma on kandnud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar