Päikeseõde * Lucinda Riley

Lugesin 2.-7. märts 2022

Pikk ja kaunis tumedanahaline Elektra on õdedest kõige noorem ning ilmselgelt ka kõige särtsakam. Kui viis vanemat õde, kes temaga koos Shveitsis, Atlantiseks nimetatud kodus üles kasvasid, on leidnud oma juured ning kutsumuse, rabeleb Elektra elu eest võrgus, mille ta on osaliselt ise loonud. Temast on saanud maailmakuulus modell, kes elab New Yorgis, kuid ta elu on tühi ning lohutust ja rahustust pakuvad hetkeks vaid alkohol ning uimastid. Ka Pa Salt'i, tema kasuisa poolt mõnes mõttes päranduseks jäetud kiri, ootab veel avamatuna, vahepeal on Elektra selle lausa ära kaotanud, ent siis leiab õnneks siiski jälle üles...

Paraku ei saa kuidagi mööda sellest, et mõned kohad raamatus hüppavad praegu, Ukraina sõja ajal lausa teravalt silma. Siin räägitakse Hitlerist, ent paraku on tema ja praegusaja despootide vahele juba ammu võrdusmärk pandud...

"... see mees on psühhopaat, sõna otseses mõttes. Ühesõnaga, talle on võõrad süü- ja häbitunne ning tõenäoliselt ei kavatse ta kinni pidada ühestki kokkuleppest, mille ta ise on sõlminud."

Aga tegelikult on selles raamatus väga suur rõhk sõltuvusest jagusaamisel, enese otsimisel. Ning selgub, et Elektra lugu on seotud kauge, kuuma ning eksootilise Aafrikaga, täpsemalt Keeniaga, kuhu satub Ameerikast pärit noor naine nimega Cecily. Nii et mõnes mõttes on see lugu värskendav, veidi teistsugune. Siiski ei saa ma kuidagi üle ega ümber sellest, et kas ikka peavad kõik selle sarja õed olema juurtega, mis seovad neid ilmtingimata mõne kuningapere või kuulsusega... Oehh, ju vist nii lihtsalt on. Loodan, et sellele leidub viimases raamatus mingi üliloogiline seletus, ehkki mul endal on tunne, et minu enda jaoks sellist seletust küll kusagilt ei leidu. Pole võimalik... või... on??

Kuid raamat on kirjutatud mõnusas stiilis, ei oskagi arvata, kas on autori lähenemine ka järjest kodusemaks saanud või ongi siis iga järgmise raamatuga stiil omal moel hoo sisse saanud. Või ongi ka autor järjest mõnusamini ja loomulikumalt suutnud inimeste mõtteid ja elu-olu kajastada. Igal juhul tunduvad tegelased siin järjest rohkem "elusatena", "päris" inimestena, hoolimata sellest, et üks neist on supermodell, kelle elu võib olla nii muinasjutuline kui ka muinasjutuliselt hullumeelne...