Parajalt pika aja jooksul loetud raamat, nii et lugemiskogemus tundub seetõttu kuidagi lünklik, samas lõi raamat jällegi omamoodi meeleolu, millesse ma üsna hõlpsasti tagasi libisesin. Siin tutvub lugeja Sandy sünnikohaga, Whalsay saarega, kus sarnaselt muu Shetlandiga on oma väike, läbipõimunud kogukond. Ja nagu ikka, jääb mulje, et inimesed teavad kõigist kõike... see mulje on aga ekslik. Sandy nõo abikaasa Anna mõtleb selle kohta just nii: "Me arvame, et tunneme üksteist nii hästi, aga igaühel meist on oma saladused."
Sandy vanaema Mima maja kõrval toimuvad väljakaevamised, kus loodetakse leida jälgi vanast kaupmehemajast. Kaevamistel osaleb ka Sandy ema Evelyn, et kohalik kogukond oleks kaasatud. Noored tüdrukud Hattie ja Sophie leiavad Mima poolt sooja vastuvõtu, eriti lähedaseks saab Mima Hattie'ga, kes tunneb et on Whalsay'l leidnud koduse koha, kuhu ta mujal olles igatseb naasta. Siis aga saab Mima kahtlastel asjaoludel surma ning mõne aja pärast lisandub järgmine surmajuhtum, mida esialgu peetakse enesetapuks. Kuigi näib, nagu oleks tegu õnnetusjuhtumitega, paistab nii Perez'ile kui ka Sandyle, et midagi on nendes asjades kahtlast.
Mima surmas tundub süüdi olevat Sandy nõbu Ronald, kes aga ei mõista, kuidas sai jänesejahil lastud kuul lennata Mima maja suunas. Ent kuna ta oli õhtul veidi joonud, ei võeta tema ütlusi just puhta kullana. Mima elu on olnud põnev ning tundub, et selles on peidus saladusi, mida nooremad põlvkonnad ei tea.
Huvitav, et lugedes tekib tunne suletud maa-alast ning väikesest suletud kogukonnast, ent ei oska küll kuidagi selgitada, kuidas autor seda on saavutanud. Perez sõelub lahendusi otsides edasi-tagasi, selles raamatus on oluliselt suurem osa ka Sandy Wilsonil. Ning muidugi saabub lõpuks ka lahendus, mis - nagu tavaliselt ikka - pole sugugi ootuspärane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar