 |
| Lugesin 26. september - 28. september 2021 |
See hetk on nii täiuslik, et Jake mõtleb: "Peatu! Ma tahan igavesti siia jääda!". Aga muidugi ei käi elu päris nii. Lained rulluvad, rulluvad rulluvad ja miski neid ei peata.
Ja selline see raamat ongi - rullub, rullub ja rullub, tervelt 28 aasta jooksul, kuni saab otsa. Jääb nukrus. Tegelikult algab lugu rõõmsamates toonides ning on pikalt suviselt helge. Kuid elus on ka kõike muud ning eriti selles loos, kus aastast aastasse koondub ootus ühe hilissuvel toimuva sündmuse - kahe inimese iga-aastase paaripäevase kohtumise ümber. Autor räägib iga aasta puhul ka inimestest, raamatutest, lauludest ja sündmustest, mis seda aastat iseloomustasid.
Tegelased on sümpaatsed, igaühel on oma lugu, omad teerajad. Võib-olla iseloomustab lugude risti-rästi kulgemine omamoodi tänapäevast eluolu, sest raamatus sattuvad aastate jooksul kokku väga erinevad karakterid ning nende teed võivad üllataval moel uuesti ristuda ning üksteist mõjutada.
Siiski tahaks ise mõelda, et inimesed, kes selles raamatus üksteisele kõige olulisemad on, kohtuvad mõnes järgmises elus uuesti ning võivad rahumeeli nautida koos olemist ja ka armastuse argipäeva oma ilus ja valus. Tundugu pealegi nende armastuslugu sellisena ideaalne - ikkagi on selles palju lõputut ootust, kurbust ja valu. Kõik see on lihtsalt allakriipsutamata, pigem aimatav, varjus - peidus nendel lehekülgedel, mis kirjutamata jäid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar