esmaspäev, 6. september 2021

Aitäh elu eest * Kristi Rebane

 

Lugesin juuni 2021 - 4. september 2021

Väga pikkade vahedega loetud raamat, seetõttu ka veidi hakitud ja lünklik mälestus selle algusosast. Nii et tegelikult peaksin vist selle jupi uuesti lugema, nii saaks parema tervikpildi...

Kohtume raamatu peategelase Deiviga kui ta on 22-aastane ning avastab pööningult karbi mälestustega 14-aastasest Deivist. "Kodusõda iseendaga" ning "on raske olla teismeline" kirjeldavad iseenesest hästi lahtirulluvat sündmustikku, samuti on asjade käigus väga oluline roll koolikiusamisel...

See pole sugugi lihtne lugu ent aitab ehk mõista kuidas mõni noor võib järk-järgult vajuda aina sügavamale, jõudes lõpuks olukorda, millest ei pruugigi eluga välja tulla. Ning kui raske on kõrvalolijail seda olukorda märgata. Öeldakse, et inimene pidavat sageli peeglis nägema versiooni enda nooremast minast. Ehk soovime sageli ka teistest näha pigem probleemideta versioone - kas harjumusest või siis soovist elada muretumat elu, kus pole vaja pidevalt mingeid ebakõlasid lahendada. Kuid pole näha, et murede eiramine midagi head tooks. Anorektikud paraku näevad peeglis ilmselt enda ülekaalulist versiooni isegi siis kui nende keha on muutunud näljutamise tagajärjel vaat et olematuks.

Hoolimata oma ebakindlusest on Deivi tegelikult väga püsiv ja järjekindel noor. Kahjuks seesama järjekindlus toimibki ka mitmete enesehävituslike harjumuste puhul ning küllap leiab statistikast väga palju andmeid, mis kinnitavad anorektikute ja buliimikute järjekindlust oma ideaalkaalu ja -kehakuju poole püüdlemisel.

Kuigi raamat temaatika on tõsine, kulgeb lugemine ladusalt, sest näeme olukordi Deivi mõtete ja meenutuste läbi ning ka keerukates olukordades kuulub tema arsenali hulka huumor, mis küll tihti käib ka tema enda pihta. Tegelikult on vägivalla ja kiusamise kohta ikka väga raske lugeda, selle tekitatud ängistust paraku ei leevenda ka huumor.  

Tunnen igatahes tänulikkust, mõeldes oma laste klassijuhatajatele, õpetajatele ning klassikaaslastele, tänu kellele koolielu paistab suures plaanis ikkagi pigem ladusalt ja hästi kulgevat. Nagunii on teatud vanusega kaasas kahtlused ja eneseotsingud ning vahel ka tunne, et oled omaenda kehas võõras. Kindlasti aitab see raamat näha noorte elu veidi teises valguses ning proovida kaasa mõelda, mida me ise teha saame, et kõik lihtsamini kulgeks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar