Kolmapäev, 24. november 2021

Surnumatja tütar * Sara Blædel

Lugesin 20. - 21 november 2021


"Elutoas olid kobakad mööblitükid ja rasked pildiraamid. Sohval ja laiades tugitoolides ilutsesid suured padjad, kõik oli puhas ja korras. Ed McKenna lamas põrandal lahtise magamistoaukse ees. Ta lebas külili, käed rinnale põimitud. Koer oli väikese känkrana tema kõrvale kerra tõmbunud.

Ilka tardus. Kahekesi teineteise kõrval põrandal - see lõikas otse südamesse. Üksindus ja ühtehoid. Kahekesi koos siit ilmast teele asunud."

Ilka Nichols Jensen on 40-aastane taani naine, kes töötab koolifotograafina. Kui ta oli 7-aastane, lahkus tema isa Poul, jättes Ilka ning tema ema Karini kahekesi. Isast jäi maha ka suurtes raskustes matusebüroo, mida Karin pidi raske tööga madalseisust välja upitama.

Ilka on lapsest peale isale kirju saatnud - mingil moel suutis ta leida isa aadressi Ameerikas - ent ühelegi kirjale pole kunagi vastust tulnud. Nüüd aga saab Ilka teada, et isa on surnud ning teda oma testamendis ära maininud. Varasematest pettumustest hoolimata sõidab ta Ameerikasse, Racine'i, kus teda ootavad ees igasugused üllatused. Ajalool näib olevat harjumus korduda, sest jälle kord ootab päästmist matusebüroo, mille Poul Jensen on Racine'is asutanud. 

Matusebürooga seonduv ning lahkunute eest hoolitsemise maailm rullub meie ees lahti teistsugusel moel kui tavapäraselt, kui naine peab äkitselt tegelema kõigega, mis selle tegevusalaga seotud on. Peategelane Ilka on õnneks väga sümpaatne. Sirgjooneline ja parajalt jonnakas, kuid siiski tundlik ja samas kahe jalaga maa peal, võtab ta kindlameelselt vastu otsuseid, olles teisalt valmis asju ümber hindama kui ta selleks vajadust näeb. Hoolimata sellest, et isa nägi Ilkat viimati 7-aastasena, tundub, et tütar jäi isale südamesse. Isegi oma nime sai ta Pouli fantaasia järgi, kes väitis, et nägi vastsündinud tüdrukutirtsus erilist väge:

""Sa oled võitja, Ilka, ja varem või hiljem saavad kõik sellest aru. Siis, kui tõenäosus on kõige väiksem, on santsud kõige suuremad, just siis saad sa platsi puhtaks teha ja kõiki jalust rabada. Olla see, keda ei osatud karta, kuid kes lööb läbi, kui seda osatakse kõige vähem oodata." oli isa öelnud."

See on ühtlasi ka krimilugu, mille osakesed kooruvad tasapisi välja siit-sealt. Kuid palju asju jääb veel salapäraseks ning avastamata, seda tunneb ka Ilka, kes iga natukese aja tagant otsustab kõigele käega lüüa ning tagasi Taani lennata. Ent sageli järgneb siis jälle sündmustikus midagi uut ja puudutavat - eelkõige puudutavad teda inimesed ning see tundlikkus, südamlikkus, haprus ja siirus, mis tihtipeale surmaga silmitsi seistes pealispinna alt välja koorub. Muidugi avastab Ilka palju ka iseenda kohta ning tunnetab oma isa kohalolu, mõistes sammhaaval põhjuseid, miks tema isa Poul oma elus just sellise tegevusala valis.

Siiski üks halb asi on selle raamatu juures küll - teada on, et autor on seda plaaninud mitmes osas, ent see konkreetne raamat on ilmnud 2020. aastal, seega on väga tõenäoline, et järgmiste osade tõlkeid peab veel natuke ootama...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar