Härra Gallet surm * Georges Simenon

 

Alustasin lugemist võib-olla 5. mai 2022 paiku,
uuesti lugesin 13. septembril 2022

Toon alustuseks ära lühikokkuvõtte Georges Simenonist:

Euroopa nüüdisaegse krimikirjanduse isaks nimetatud George Simenon (1903–1989) on kirjutanud üle 400 teose, mis on tõlgitud umbes 50 keelde ja müüdud kogu maailmas üle 600 miljoni eksemplari. Simenoni loodud politseikomissar Jules Maigret on üks maailma tuntumaid detektiive, kellest on aastatel 1931–1972 avaldatud 75 romaani ja 28 lühijuttu.
„Härra Gallet’ surm“ (1931) ilmub eesti keeles esimest korda.

Raamatu lõpust on näha, et see on kirjutatud 1930. aasta suvel ja kannab prantsuse keeles pealkirja "M. Gallet décédé". Olen Maigret' lugusid lugenud väga lünklikult ja paraku uus harjumus laenata raamatuid Ellu-süsteemi kaudu ei toeta just vanema kirjanduse lugemist - lihtsamini jõuavad sinna ikkagi uuemad teosed. Aga mitte ainult. Hea siiski kui saab kasvõi paari raamatu abil mõnest vanemast autorist aimu.

Ellu kaudu lugedes on küll lihtne raamatut laenutada kui ta parajasti saadaval on, ent samamoodi lihtne on laenutamisega liiga hoogu minna. Õnneks saab korraga võtta 5 raamatut, mitte rohkem. Ilmselt alustasingi maikuus selle Maigret-looga samaaegselt mitme teise raamatuga ning nii ta mul paistab pooleli jäänud olevatki, sest umbkaudu raamatu keskpaika jõudes ei tulnud sealt enam midagi tuttavat ette.

Maigret on saadetud Pariisi külje alla uurima proovireisija Émile Gallet mõrva. Kuigi ohvri elu puhul hämmastab kogenud uurijat keskpärasus, mis Gallet'd ning tema peret näib iseloomustavat, ei anna mõrva asjalud talle sugugi asu. Paremaks ei tee asja Gallet ning tema poja Henry tüli mõrvapäeval ning ka mõni muu kohtumine, mis sel päeval aset leidis, näiteks hotelli kõrval paikneva väikese lossi omaniku Tiburce de Saint-Hilaire'iga. Välisest keskpärasusest hoolimata avastab Maigret, et Émile Gallet oli osanud elada tervelt 18 aastat topeltelu, mis tema pere eest varju on jäänud. Miks ja mille nimel?

Maigret hakkab aru saama, et Émile Gallet polnud ehk sugugi selline inimene nagu talle esmapilgul näis. Mehe vana sõber räägib tema naljadest, armulugudest ning kokkupandud jalgpallimeeskonnast. Mõrva kohta koguneb aukartustäratav kogus erinevaid tõendeid ja informatsiooni, mis aga teevad kogu loo järjest segasemaks. Kuid Maigret ei anna järele, sest järjest rohkem hakkab talle tunduma, et segadusest hoolimata peitub lahendus kusagil õige lähedal...