Eneseabimõrvad * Karsten Dusse

 

Lugesin 19.-24. jaanuar 2022

Advokaat Björn Diemel leiab end abikaasa pealekäimisel nõustaja ukse tagant, 25 minutit kokkulepitud kohtumisajast hiljem. Kui mitte oma naise pärast, siis pisitütre pärast soovib ta, et asjad võiksid olla teisiti. Kümne aasta jooksul on tema töö viinud ta väga kaugele ettekujutustest, mida omas juuraõpingud lõpetanud idealistlik noormees. Björn ei usu kuigivõrd kasusse, mida nõustamine talle tuua võiks, ent üllataval kombel leiab ta siiski pakutud meetoditest mitmeid, mis teda aitavad.

Näiteks nõuanded hingamise ja kohalolu kohta:

"Teie hingamine on põhjus ja tõestus selle kohta, et olete elus. Ja see on ime. Mitte konkreetselt teie, vaid kõigi elusolendite puhul. Hingamine ühendab keha ja hinge. /.../ Tunnetage end kolme hingetõmbe jooksul ja teie pinnapealne hingamine kaob. Siis hakkab teil parem. Ja te saate iga probleemi lihtsamini lahendada." (siin ja edaspidi raamatus toodud viide (väidetavale) autorile: Joschka Breitner, "Aeglustus möödasõidujoonel - kohalolu juhtidele")

Nõustaja soovitab mehele ka ajasaarte loomist, et oma ellu rahulikumaid ning endale meeldivaid hetki luua: 

"Ajasaared. Piiratud ajavahemikud, mil teete ainult seda, mis mõjub teile hästi. Mitte midagi muud."

Ajasaarte meetod annab Björnile näiteks võimaluse planeerida oma tütrega veedetavat aega. Mees õpib kasutama kohaloluterapeudi pakutud erinevaid tehnikaid ning saavutab abikaasaga kokkuleppe, mille kohaselt nad küll elavad eraldi kuid tal on võimalik kindlatel aegadel oma tütrega kohtuda. Probleemiks on siiski see, et kõigest heast ning oma vaimsest edasiminekust hoolimata on mehe klientideks kõige hullemad kurjategijad, keda ei huvita ei kokkulepped ega inimlikkus ning kes ootavad temalt hädaolukordadest väljapäästmist, ükskõik kui hirmsaid tegusid nad siis ka ei teeks... Üks selline olukord tabab Björni just siis kui ta on planeerinud toreda nädalavahetuse oma väikese tütre Emily seltsis. Ja just siis suudab mees äkitselt kasutada uusi meetodeid ning uutmoodi suhtumist, mida ta 12 nädala jooksul on endale sisse harjutanud.

"Kui tajute pinget, tehke endale selgeks kolm asja. 

1. Te ei pea midagi muutma.

2. Te ei pea midagi seletama.

3. Te ei pea andma hinnangut.

Lõdvestumiseks ei pea te midagi tegema. Ainuüksi pinge märkamine ja tunnistamine teeb mõnikord imet. Te ei pea ka otsima pinge põhjust. Lubage endal lihtsalt olla pinges. Ja te ei pea andma hinnangut, kuidas pinge teile mõjub. Lubage pingel olla pinge. Ja pange tähele, kuidas pinge seetõttu ise üle läheb."

Kuidas rahulikult asju ükshaaval teha, selgitab singletasking meetod:

"Kõigi inimeste jaoks on olemas seesama aeg. Meie erinevus on vaid selles, kuidas seda aega kasutame. Mida rohkem te kindla aja jooksul ära teha tahate, seda enam stressi tajute. Seda kutsutakse multitasking'uks. Mõelge järele, mis on teie jaoks tähtis, ja tehke siis ainult seda. See on singletasking. Kui olete asjaga valmis, siis tehke ära järgmine tähtis asi. Te saate näha: enne kui valmis jõuate, on surve kadunud, ja pärast jääb veel hulk aega üle." 

Head selgitused on ka õnne ja kohalolu kohta:

"Õnne ei saa laenata. Õnne allikas peitub meis endis. Seepärast ei ole meil vaja pingutada, et leida õnne väljaspoolt. Me saame seda leida ainult iseendast."

"Kohalolu tähendab pilgu keskendamist. Kohalolu ei tähenda silmade sulgemist. Pärast jõu ammutamist tuleb ka aeg selle jõu kasutamiseks. Üleminek ühelt teisele on otsekui äratus. Ärge kaitske end selle eest. Laske hingamisel vabalt voolata. Laske sel toimuda. Pühenduge keskendunult ees seisvale ülesandele."

Või siis teadliku keskendumise kohta:

"Ka pikim tee algab väikesest sammust. Kui olete igas sammus kohal, tunnete teekonna lõpuks mitte kurnatust vaid kergendust. Seepärast keskenduge igal sammul sellele, millest samm koosneb:

1. Pange tähele kavatsust midagi teha.

2. Hingake korra sisse ja siis välja.

3. Siis tehke rahulikult ka keskendunult, mida kavatsesite.

Õpitud meetodid näivad peategelase jaoks toimivat väga hästi, ehk isegi liiga hästi, nii et ta suudab lahendada enda elus esile kerkivaid probleeme uudsel moel, ilma et tema südametunnistust miski sellepärast vaevaks. Pean tunnistama, et hoolimata ohtrast kiitusest raamatu aadressil läks minul selle lugemine järjest raskemaks. Selge see, et kui mingi sündmuste ahel on käivitatud, saab see ainult edasi kulgeda, paraku eskaleeruval moel. Muidugi võib, saab ja peabki seda ka huumoriga võtma kuid kahtlemata kuuluks selline sündmuste jada päriselus ikka väga musta huumori alla. Täpsemate kirjelduste asemel on ehk pigem hea napsata raamatust veel mõned täiesti kasutatavad mõtted.

"On olemas tunne, mida saab tekitada väga kiiresti ja mis kaalub üles kõik halvad mõtted. Kõigi koormate puul, mida parajasti kannate, mõelge kohe kolmele asjale, mille eest olete tänulikud. See võib olla päikesekiir hommikul silmi avades või viimane palgakõrgendus või lihtsalt mõnus vestlus. Tunnetage oma tänulikkust selgelt. Te ei saa korraga olla tänulik ja mures."

Autor õnneks lõpetab loo stiilselt, nii et mul on hea meel, et jaksasin lõpuni lugeda.