TABAMATA IME

Teatriskäigud on kahjuks meie peres olnud väga harvad - kuidagi on neid väga keerukas ette planeerida. Seekord sõitsime Tallinnas ärajäänud etendust aga vaatama Tartusse, ERMi. Oli väga hea meel, et seda tegime. Etendus on pikk - 4 ja pool tundi koos vaheaegadega - aga tänu kodust äraolekule sai veel ka pärast rahulikult selle üle mõelda ja arutleda, argipäev ei sõitnud kohe peale.

Vilde kirjutas "Tabamata ime" juba 1912. aastal ning see etendus 1913. aastal Estonias. Ta olevat olnud pettunud, et seda Estonia avamise puhul ette ei kantud, ent ilmselt oli see hea kuivõrd "Hamletiga olevat juhtunud ikka väga palju äpardusi!...". Nii ütleb Varius Teatri etenduses "WILDED" tema elukaaslane Linda, lohutades Vildet tema nördimuses.

Lavakunstikateedri XXX lend on ette võtnud tõsise töö ning meile meeldis see, mida nägime ja kuulsime. Tegelikult tahaks nüüd väga näha ka teist koosseisu, sest kindlasti on nendega näidend jällegi teistsugune. Väga hea, et lõputööks selline oluline ja suur asi valmis saadi ja nii üldmulje kui ka üksikud osatäitjad olid head, samuti kujundus, kostüümid jne. Minu jaoks tundub sageli, nagu oleks kõige raskem nendel esimestel lavale tulijatel, kuna nemad peavad publiku endaga kaasa haarama. See jäigi minu arvates veidi kohmakaks, ent mitte kauaks, teatri ime oli olemas ja nähtav. 

Lisan siia illustratsiooniks Theatrumi kodulehelt ühe Gabriela Liivamägi foto I koosseisu Leo ja Lilliga.

Info Theatrumi lehelt leiab siit: https://www.theatrum.ee/events/tabamata-ime/

Etenduse üle võib jääda pikalt arutlema, sest Vilde räägib teemast, mis jääb alati aktuaalseks. Vähemasti nende jaoks, kes miskit otsa pidi kultuuri, kunsti, muusika - kõige loovaga seotud on. Mina väidaksin kindlasti, et kõik loov on samas ka isiklik, nii et teda tihti on raske arvustada või kuidagiviisi lahterdada. Ometigi seda tehakse ning on keerukas otsustada, mis on siis õige või vale. Aga kõige parem ehk ongi selle temaatika juures kui see arutlema paneb. Mitte tingimata vaidlema, sest mul on tunne, et nii isiklikul teemal selles vaidluses küll tõde ei pruugi esile kerkida. Aga arutleda on kindlasti hea, eriti kui sealjuures avatud meelt püütakse säilitada. 

Näidend keerleb klaverikunstnik Leo Saalepi ning tema suhete ümber. Üks küsimus on kindlasti tema anne ning kunst, mida pärast välismaalt kiitusega saabumist esile tõstetakse ja ülistatakse. Teine oluline teema on tema suhe Lilliga, kes väga põhjalikult on toetanud Leo ande arendamist ning püüdlusi, ent pole kindel, kas just suurest armastusest või ehk pigem oma auahnuse ja täitumata unistuste tõttu.

Päris hea on lugeda ka Vilde enda mõtteid oma näidendi ning selle ilmumise kohta: 

http://www2.kirmus.ee/erni/rmtk/vild/taba_ftx.html

Ja siis võib veel vaadata "Tabamata ime" telelavastust:

https://arhiiv.err.ee/vaata/tabamata-ime-1

https://arhiiv.err.ee/vaata/tabamata-ime-2

https://arhiiv.err.ee/vaata/tabamata-ime-3/same-series

Küll oleks hea ikka tihemini teatrisse sattuda!...