Käisime täna õhtul Artises, vaatamas prantsuse krimifilmi "Le cercle rouge", mitmete kuulsate näitlejatega, kes isegi eestlastele peaksid tuttavad ette tulema - Alain Deloin ning lauljana tuntud Yves Montand näiteks.
Filmi tutvustus:
Kinoklassikasse kuuluv, 1970. aastal valminud stiilipuhas “Punane ring” on vaieldamatult kõigi aegade elegantseim kriminull. Režissöör Jean-Pierre Melville on Prantsuse kino uue laine ristiisa, kes sai üle maailma kuulsaks oma ajatute, stiilste ja väljakutsuvalt eksistentsialistlike krimidraamadega.
Kolme bandiidi - endise politseiniku, gangsteri ning põgenenud vangi - teed ristuvad ja nad otsustavad toime panna sajandi röövi, tungides keset ööd juveeliärisse. Kuid Mattei, kõrgelt hinnatud politseiinspektor, võtab nõuks nad nurka ajada. Pärast röövi peab trio noosist kuidagi vabanema, mis pole aga sugugi kerge, kuna juveelid on lihtsasti äratuntavad. Kui tavapärane vahendaja tehingust loobub, langevad nad Mattei seatud lõksu. Ent kuidas nad sinnamaani jõudsid ja millised on igaühe tegelikud motiivid?
Filmi eel oli sõnavõtt Prantsuse Instituudi esindaja poolt ning tuletati meelde, et Artises on praegu võimalik näha André Perlsteini fotonäitust "Prantsuse kinolegendid". Fotograaf André Perlsteinilt mängiti ette ka väga südamlik videotervitus.
Filmi kirjelduses on kõik hästi ära öeldud, tegu on tõepoolest kaasahaarava looga, mis näitab kõikide peamiste tegelaste puhul ka üht-teist, mis paneb toimuvat paremini mõistma. Kui tänapäeva filmides käib kõik väga kiirelt siis selles teoses saab tegelastele samm-sammult kaasa elada. Nii hiirvaikset saali nagu seekord, pole ammu kuulnud. Oma osa selles on ka tõigal, et suurema osa pingeliste stseenide ajal ongi pildi saatjaks vaid vaiksed tegevushelid, mis põnevust minu arvates veelgi üles kruvisid - filmis on taustamuusikat vaid väga üksikutes kohtades. Positiivne on ka see, et inspektor Mattei on oma vastaspositsioonist hoolimata keegi, kes tundub, et püüab mõista kõiki inimesi - ka neid, kes on seadusega pahuksisse läinud. Ta pole küünik ning ei oota inimestest halba. Minu arvates näitabki film pea kõiki tegelasi üsna inimlikena ning usun, et enamus vaatajaid elabki juveeliärisse sissemurdmisele tõsiselt kaasa. samas kui ka politseiinspektori tegevus on mõistetav ning tema tegelane on positiivne ja arukas, mitte umbkaudu lahmiv.
Järgmistel päevadel saab Artises näha veel kahte prantsuse filmi klassikut (mida mina kahjuks vaatama ei jõua): pühapäeval linastub Claude Lelouch'i "Un homme et une femme" ning juba homme Agnes Varda "Cléo de 5 à 7".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar