 |
| Lugesin 30. august - 8. september 2022 |
Eelmises sarja osas Sireeni ära kasutades oli kurja võluri vaimu Tertius Fume'i plaan vallutada sõjadzhinnide abil Võluritorn ning ilmselt haarata ise võim. Kui see tal ei õnnestunud, leiab teine vaim, hea võlur Alther Mella ta üles ning koos Erilise Võluri Marcia Overstrandiga siirduvad nad keset ööd kohta nimega Vangikong Number Üks. Selle põhjas redutabki Tertius Fume ning Marcia hakkab lausuma pagendamise nõiduse sõnu, et saata võluri vaim lõpuks ära Pimeduskodadesse. Õnnetuseks jõuab vaim just loitsu lõpuks nende juurde ning haarab endaga pagendusse kaasa ka Alther Mella...
Pimedus on tõesti seda osa iseloomustav sõna, sest sellega puutuvad kokku ka peategelane, Ebatavalise võluri vanemõpipoiss Septimus Heap ning tema vanem vend Simon. Septimus nimelt peab oma õpipoisi ajal läbima pimedusnädala, Simonile aga tuleb järele olend, kes nõuab et poiss ilmuks kahe näoga sõrmuse valdaja juurde... Muidugi mõista on kõik see alles algus ning kogu seltskonda ootavad ees järjekordsed ohtlikud sündmused, mille juured on palju kaugemal minevikus kui isegi seda vanemad võlurid teavad või mäletavad.
Ei teagi, kas vastukaaluks sellele, et võib-olla tunduks mõnele lugejale jutud võlujõust, võluritest ja muust säärasest liiga magusad, aga selle sarja raamatutes kirjeldatakse sagedasti üsna lahkesti ka igasugu vastikuid elukaid, kes võivad tegelasi rünnata vms, pahad nõiad söövad muidugi mõista posheeritud putukaid ning alatasa ähvardab kedagi lohesõnnikusse või muusse säärasesse astumine... Ehk siis kõik pole sugugi roosamanna ja imekaunis võlukunst ning tegelased võivad vabalt ka tujutseda ning omavahel tülis olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar