 |
| Lugesin 13.-14. september 2022 |
Patrik ja Erica on nüüd väikese Maja vanemad, ent uus olukord on mõlemad tõsiselt ära kurnanud, nii et tööleminek on Patriku jaoks pigem vabastav kogemus. Erica on väga väsinud ning lohutust pakub vaid uus sõbranna Charlotte, kes on elab parajasti oma kahe lapse ja mehega Fjällbackas, oma ema juures. Erikale teeb endiselt muret ka tema õde Anna, keda tal ei õnnestu kuidagi kätte saada. Kuid siis leiab üks kalur võrkudest väikese tüdruku surnukeha ning selgub, et see on Charlotte tütar Sara...
Tänapäevaga samal ajal jookseb liin 1920-ndatest, mil kaevanduse direktori ainus tütar, ärahellitatud Agnes armub kiviraidurisse Andersisse. Käitudes mõnes mõttes nagu mileedilikult sepitsev naine ja olles teisalt siiski naiivselt tagajärgedele mõtlematu tüdruk, jääb Agnes lapseootele... Edasine asjade käik on dramaatiline, ent ometigi on kõigel oma loogika, mis näitab, et inimese enesekesksus ei muutu kui sellele on juba varakult alus pandud. Ning et kurjusele järgneb kurjus.
Päris mitmes sarja raamatus käsitletakse teemasid, mis võib-olla tunduvad tänapäeval isegi juba aegununa, ent tegelikult elavad arvatavasti väiksemates kohtades elujõulistena. Kadedus ja viha, liigne usuline rangus, naiste pidamine alamaks sooks, leppimatus, kius ja lõputud süüdistused ning vägikaikaveod, välise ületähtsustamine... seda kõike jagub väikeses kohas rohkem kui küllaga. Kui palutakse lisainformatsiooni kahtlasena näivate inimeste/asjaolude kohta, saabub politseile hulgaliselt vihjeid, mis põhinevad kadedusel või foobiatel ning kõnesid vastuvõtvale ametnikule hakkab tunduma, et Fjällbackas pole aeg üldse edasi läinud. Nimelt äratab inimestes kahtlust näiteks meeste puhul roosade särkide kandmine või vanamoodsas mõttes ebamehelik amet (lasteaiakasvataja, lillemüüja)...
Väike 7-aastane Sara, kelle surnukeha merest leiti, oli vastuoluline tüdruk, kes paljude jaoks oli tülikas. Ometi ei suuda uurimist juhtiv Patrik leida põhjust, miks oleks keegi pidanud tüdrukule päriselt halba tahtma. Uurimine tammub paigal kuni hakkavad selguma imelikud asjaolud - tuhk Sara suus ning kopsudes olnud vees. Rünnatakse ka üht väikelast, kellele samuti tuhka näkku topitakse. Uurimist raskendab Sara vanaema Lilian, kellel on eriline vimm naabrite vastu ning kes suhtub kõigesse üsnagi dramaatiliselt ning enesekeskselt.
Selles loos ei jõuagi politsei sündmuste tagapõhjani, ehkki süüdlane leitakse. Kuid lugejal on eelis kuna ta saab jälgida ka tänapäeva sündmuste eellugu, mis seletab paljutki. Kahjuks saab siin erinevates tegevusliinides surma päris mitu inimest ning on paratamatus, et nende surm tundub mõttetu ning mõrvarite selgitused või põhjendused, olgu nad nii loogilised kui tahes, kahjutunnet vähendada ei aita. Kuid autor on osanud samas veenvalt kujutada neid maailmu, milles erinevad tegelased elavad ning suutnud sedakaudu juhtunut mõistetavamaks teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar