Teine Asum * Isaac Asimov * Jüri Kallase järelsõna

 

Lugesin 2. - 12. aprill 2022

Väärtuslik osa raamatust on Jüri Kallase järelsõna, mis on võetud 1996. aasta väljaandest. Selle abil saame väikese ülevaate Asimovi elust ning loomingust. Sündinud 1920. aasta 2. jaanuaril väikelinnas Petrovitshis, asus tema pere ümber New Yorki, kuhu nad jõudsid 3. veebruaril 2023. Asimovi isal oli kommipoeg, kus ka poiss pärast koolitunde abiks oli ning just seal leidis ta poes müüdavate ajakirjade hulgast Amazing Storiesi numbri. Kuna tema isa kiitis selle lugemisvara heaks, oligi ulmehuvile algus tehtud. 15-aastaselt ilmus äsja Colombia ülikooli vastuvõetud Asimovilt debüütjutt "Hüljatud Vesta juures" (Marooned off Vesta), mis polnud veel nii särav kui teiste tolleaegsete debütantide omad (Heinlein, von Vogt jt) kuid Asimov jõudis neile kiiresti järele.

Teisi esile tõstetud Asimovi raamatuid: "Teraskoopad" (The Caves of Steel, 1953, e.k 2008), "Igaviku lõpp" (The end of Eternity, 1955, e.k. 1973), "Alasti päike" (The Naked Sun, 1957, e.k. 2009), "Jumalad ise" (The Gods Themselves, 1972, e.k.2015). Jutukogud: "Mina, robot (I, Robot, 1950, e.k valik neist 1965, 2010), "Üheksa homset: lood lähitulevikust (Nine Tomorrows: Tales of the Near Future, 1959, e.k. 2016). 

Asimov kirjutas ka krimiromaane ja -jutte, koostas antoloogijaid ning kirjutas ka populaarteaduslikke teoseid, näiteks "Vaade kõrgelt" (View from a Height, 1963, e.k. 1970), "Seal, kus lõpeb Maa" (The Ends of the Earth: The Polar regions of the World, 1975, e.k. 1982). Isaac Asimov avaldas elu jooksul 477 raamatut. Koos teise abikaasa, samuti ulmekirjaniku Janet O. Jeppsoniga kirjutasid nad kahasse kümnest romaanist koosneva sarja robot Norby seiklustest. 

Asumi sarja jutud hakkasid ilmuma tegelikult esmalt ajakirjas "Astounding", aastal 1942. Sarja aluseks oli tegelikult Asimovi enda kirjutatud ning mitmeid kordi ümber töötatud jutt "Tulelõõma dominiiklane", mille ideeks oli Rooma impeeriumi langus ulmejutuna. Kuna ajakirja toimetaja John W. Campbell hindas juttu kõrgelt ning nõudis sellest tsüklit, sündiski Asumi triloogia: "Asum" (Foundation, 1951), "Asum ja Impeerium" (Foundation and Empire, 1952) ning "Teine Asum" /Second Foundation, 1953). Fännide ja kirjastajate pealekäimisel ilmus 1983. aastal "Asumi äär" (Foundation's Edge) ja aastal 1988 "Asum ja Maa" (Foundation and Earth). Klassikalisele triloogiale eelnevad "Enne Asumit" (Prelude to Foundation, 1988) ja "Edasi, Asum" (Forward the Foundation, 1993) kirjutas Asimov kõige viimasena ja viimane ka ilmuski postuumselt.

.........................................

"Teine Asum" jätkab sealt, kus "Asum ja Impeerium" lõpetas, ehk siis kordki on lugejal pikalt võimalik aega veeta koos samade tegelastega. Kohtume uuesti Muulaga, kes endiselt jätkab tööd oma unistuste täitmiseks. Ta on loonud Maailmade Liidu ning teda nimetatakse Liidu Esimeseks Kodanikuks. Selleks, et tema võit oleks täiuslik, tahab ta üles leida Teise Asumi, mis seni on otsinugtest hoolimata peitu jäänud. Otsinguid on sooritanud tema kindral Han Pritcher, kes kunagise jõulise võitleja asemel on nüüd Muula emotsionaalse pööramise tõttu talle ustav. Seni pole Pritcheri otsingud aga vilja kandnud Kuid Muul valib nüüd Teise Asumi otsimise ekspeditsioonile ühe noorema mehe, kes pole tema poolt pööratud - Bail Channise. Nimelt hakkab talle tunduma, et pööratud meestel napib ehk ka teatud tüüpi ettevõtlikkust ja auauhnust, mistõttu Teist Asumit ei suudeta leida.

Bail Channise juhtimisel toimubki muudatus, sest ta pakub otsimise sihiks koha, mis kannab nimetust Tazenda, Tähe Tipp. Ehk jällegi pole enamat mõtet kirjutada, et lugejale mitte liiga palju ära öelda. Aga võib veel mainida planeeti nimega Rossem ning et sinna kanti jõuavadki mitmed otsijad. Kas ja kuidas sellele reageerib Teine Asum, kes on Esimene Rääkija ning kas kellelgi on üldse võimalik astuda vastu mutandist Muulale, kes suudab inimtunnetega manipuleerida?

Raamatu teises pooles kohtume 14-aastase Arcadiaga, kes on üsna terane ning ninatark ja soovib, et teda kutsutaks Arcady'ks. Tema isa, elektroneuroloogia doktor Toran Darell kohtub Pelleas Anthor'iga, kes miskipärast neile külla tulles ronib sisse just Arcady aknast. Arcady muidugi jätkab olukorral silma peal hoidmist ning jälgib ka peatselt toimuvat kohtumist, kus osalevad lisaks eelmainitutele ka Jole Turbor (videotoimetaja), Elvett Semic (füüsikaprofessor) ja Homir Munn (raamatukoguhoidja).

Kohtume uuesti Esimese Rääkijaga ning saame Seldoni Projekti kohta rohkem teada. Muula ilmumine ning tema mõjutused olid seik, millega psühhoajalool polnud võimalik arvestada, seega on üles kerkinud küsimus Projekti õnnestumise tõenäolisuse kohta. Samas on Esimese Asumi elanike hulgas levinud nii usk Seldoni Projekti ning Teise Asumi poolt saadavasse abisse kui ka kahtlus nende suhtes. Nimelt on aju uurimisega tegelema asunud teadlased avastanud, et tõenäoliselt on mitmeid inimesi mõjutatud, ehk töödeldud.

Selles osas kohtume ka Kalgani lordi Stettiniga ning tema armukese Leedi Calliaga. Arcady mängib lõpuks päris olulist osa. Ta kohtub ka Preem Palveri ning tema abikaasaga, kes omavahel kutsuvad üksteist Papaks ja Mammaks, samuti politseileitnant Orum Dirigega. Muidugi on veel oodata põnevaid pöördeid loos ning lugeja jääb kannatamatult ootama järgmist osa raamatust, sest loo lõpplahendus pole veel sugugi kätte jõudnud...