 |
| Lugesin 7. aprillil 2023 |
Pärast varakult alanud keerulist uue teepiabeebi sündi leiab Cordevia end tagasi baasist, inimeste hoole alt, ent ka Clay, Larry, Alrick ning teised on teda valvamas. Larry jaoks on Cordevia alfaemasena tema omand ning ta ei lase tüdrukut silmist, ent too vajab paranemiseks aega. Clay loobub Cordeviast, sest ta ei suuda teda koos Larryga näha. Raske sünnituse tagajärjel Cordevia enam lapsi ei saa ning see seab tema elu teepiate juures ohtu, kuna isaste teepiate mürk tapab viljatud emased aga kari nõuab alfaemaselt uusi beebisid või avalikku tõestust, et ta neid ei ole võimeline saama.
Larry on küll Cordevia jaoks väga külgetõmbav ning püüab teha kõike, et Cordeviale täiuslik partner olla, ent tüdruk ei saa Clay'd kuidagi oma mõtetest välja ning püüab selgusele jõuda, kas neil oleks veel mingit tulevikku. Pisike tütar Charmian, kelle Larry on alfaisasena enda omaks tunnistanud, on oma isa Clay silmadega ning see puudutab Cordevia südant valusasti.
Ka inimeste juures on muutusi, nüüd suheldakse mitme teise inimeste baasiga ning Cordevia kodubaasi on tulnud teise baasi juhi tütar Roselyn, kes aitab Cordevia vennal Alecil teepiate mürgile vastumürki välja töötada. Hiljem tuleb baasi ka Roselyn'i vend Stephen, kes Cordevia vastu suurt huvi tunneb. Cordevia, kes riietub nüüd alfaemasele kohaselt uhketesse kleitidesse ning on enamasti teepiatest valvuritest saadetud, äratab baasi inimeste hulgas üldse rohkelt tähelepanu, mis pole alati posiivne. Aga samas annavad teepiad tõuke otsustele, mis lubavad inimestel tulevikus vabamalt ja loomulikumalt elada. Tegelikult tundub, et ka teepiate poolel on tekkinud olukordi, kus partneri valik ei toimu enam ainult loomalikke instinkte järgides vaid isikliku meeldivuse järgi.
Sarja viimase osa tegevus toimubki suuresti baasis. Näib, et kogu aeg tuleb teha raskeid otsuseid ning Cordevia elu läheb aina keerulisemaks - eriti kui ta mõistab, et Larry ei räägi talle tihtipeale kogu tõtt, ent teepiate reeglid lubavad tal käskida teistel alfa kohta käivat informatsiooni varjata. Lõpuks on sasipundar juba väga suur ning tundub, et ühtegi head lahendust enam silmapiiril polegi... Kuidas autor selle kõik lahendab, see jääb peaaegu päris lõpuni suureks küsimärgiks.
Kuna lugesin viimase osa väga lühikese aja jooksul, oli kuidagi väga raske samas midagi rohkem kokkuvõtlikku kirja panna. Mulle meeldis see sari, autor on suurepärase fantaasiaga ning on suutnud luua väga põneva, hoopis teistsuguse maailma, kus nii inimeste kui ka teepiate poolel valitsevad omad reeglid (mis siiski ka alati lõpuni ei kehti). Kahtlemata on lugejaid, kellele ehk mingi külg või rõhuasetus võib mitte meeldida, aga nii siis lihtsalt ongi. Kokkuvõttes on ikkagi põnev ning jääb ka ikkagi kripeldama, et mis siis edasi... Uks on paotatud ning selleks, et kogu see uus, avastatud maailm lihtsalt unustada, on neljast raamatust koosnev sari liiga pikk, midagi jääb ikka kummitama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar