Ürgne kutse * Jack London

 

Lugesin 22.-23. jaanuaril 2024

Kunagi lapsepõlves loetud raamat kütkestab endiselt kirjutaja oskusega näha toimuvat mitte üksnes inimese silmade läbi. Oma soojast kodupaigast Californiast röövitud uhke Buck satub Alaska karmidesse oludesse kelgukoeraks. Nähes nii näguripäevi kui ka paremaid aegu õpib Buck kiiresti reageerima oludele vastavalt, kaotamata siiski oma uhket olekut. Koer leiab sõpru nii oma liigikaaslaste hulgas kui ka inimeste seas, kuid looduse kutse on temas üha tugevam.

"Seda kutset kuuldes valdas koera suur rahutus ja kummalised ihad. See täitis teda ebamäärase magusa rõõmuga ning ta tajus pöörast igatsust ja tungi millegi järele, millele ta ei osanud nime anda. Mõnikord järgnes ta sellele kutsele metsa, otsis seda nagu mõnd käegakatsutavat asja, haukudes sealjuures õrnalt või väljakutsuvalt, nagu tal tuju juhtus olema. Ta surus koonu jahedasse metsaalusesse samblasse või musta mulda, kust kasvas pikk rohi, ning norsatas rõõmust rammusa maa lõhnu tundes. Teinekord lümitas ta tundide kaupa justkui ennast varjates mahalangenud puude seenetanud tüvede taga, silmad pärani ja kõrvad kikkis kõigele, mis ta ümber liikus ja häälitses. Võib-olla lootis ta niimoodi lamades seda kutset, mida ta ei mõistnud, ootamatult tabada. Kuid ta ei teadnud, mispärast ta seda kõike tegi. Ta lihtsalt pidi nii tegema ja ei arutlenud seejuures üldse. 

Teda haarasid vastupandamatud ajed. Ta võis lesida laagris, tukkuda sooja päikese käes, kui korraga kerkis ta pea, kõrvad läksid pinevalt kuulatades kikki ning ta hüppas püsti ja tormas minema, edasi, ikka edasi, tundide kaupa läbi metsavõlvide ja üle välude, kus kasvasid tumedad rohupuhmad. Ta armastas joosta mööda kuivanud ojasänge, roomata metsa all ning jälgida salamahti lindude elu. Ta võis terve päeva lamada metsaaluses võsastikus ja vaadata, kuidas tedred uhkeldades edasi-tagasi marssisid ning tiibadega põristasid. Eriti meeldis talle aga joosta suveööde hämuses videvikus, kuulata unise metsa tasast üminat, lugeda märke ja hääli, nagu inimesed loevad raamatut, ning otsida seda salapärast midagi, mis teda kutsus - kutsus, kui ta oli ärkvel või magas, kutsus teda kogu aeg."