 |
| Lugesin umbes 5. juuni - 10. juuli 2022 |
Imehea raamat tükikeste kaupa nautimiseks. Muidugi pärast pika perioodi jooksul nautlemist on tunne, et tegelikult peaks nüüd otsast peale alustama, et ikka midagi meelde ka jääks.
Raamat kutsub vaatama kaugemale oma igapäevasest ümbrusest, nautima ja mõistma seda, mis pole meile tavapärane ja omane. Mõistma seda, et teises keskkonnas võiksime ehk meiegi olla veidi teistsugused, kui vaid lubame endale seda.
Igal juhul tekkis soov reisida küll. Ja pole hullu midagi - kui seda ka päriselt kohe teha ei õnnestu, võib siiski reisida ka lugedes, selleks on Kertu ja Riho Bramanise raamat ideaalne. Ei koorma tohutu informatsiooniga, tekitab huvi, imestust-imetlust ning kuidagimoodi on mingil imelisel moel võimalik ka raamatulehekülgedesse sukeldudes tajuda neid suurepäraseid kohti koos nende ajaloo ja eripäradega. Raamatu alapealkiri annab aimu kohtadest, kuhu reisisellid jõuavad: "Reisime koos maailma äärele! Suriname, Sulawesi, Polüneesia"
Seda, kuivõrd erinevad ja samas sarnased võivad olla maailma üksteisest kauged nurgakesed ning ka seda, et teinekord on meil midagi õppida mõnelt hoopis kaugelt rahvakillult, võib raamatut lugedes mitmel korral tõdeda. Sulawesil, bugide juures pulmapeole sattudes kohtub Kerttu Bramanis ühe omapärase isikuga ning uurib tema kohta reisijuhilt Ullalalt.
"Pulmas jäi mulle silma üks võluvamaid ja kummalisemaid isikuid, keda bugide maal siiani olime kohanud. Selle väga iseäralikult ja silmatorkavalt uhkelt riietatud inimese ümber hõljus vastupandamatu muinasjutu õhkkond. Raske oli aru saada, kas ta kehastab kurja või heatahtlikku kangelast. ta mõjus ühteaegu väikese ja suurena, lapsena ja täiskasvanuna. Võimatu oli öelda, kas ta on poiss või tüdruk, mees või naine. Kui tundus, et Ullala on minu suhtes pisut üles soojenenud, asusin asja uurima.
Isiku kirjeldust kuuldes vastas Ullala silma pilgutamata: "Aaaaaa. See on bissu."
"Kes on bissu?" küsisin.
"Nagu kõrgem preester või midagi sellist. Ükski pulm ei toimu ilma bissuta. Ta tuli oma õnnistust jagama. Ta on poolinimene ja pooljumalus."
"Oh jeerum! Pooljumal, poolinimene?! Aga kas ta on mees või naine?" uurisin edasi.
"Bissu kohta ei saa lihtsalt öelda mees või naine. Bugidel on juba mäletamatutest aegadest saadik olnud viis sugu: naine, mees, calabai, calalai ja üks metasugu bissu," selgitas Ullala nagu kõige enesestmõistetavamat asja.
"Oot-oot, calabai ja calalai? Kes need veel on?" olin üha rohkem segaduses.
Ullala varus kannatlikkust ja jätkas: "Väga otse tõlgitult tähendab calabai võltsnaist ja calalai võltsmeest. Calalai on anatoomiliselt naine, aga ta on võtnud endale sellise rolli, nagu oodatakse mehelt. Calabai on sündinud mehena, aga ta on võtnud omaks naise käitumise, riietub nagu tavaline naine ja teeb naiste töid. Viies sugu bissu on kõige keerulisem. Siia kuuluvatel inimestel on kõikide teiste sugude tunnused. Piltlikult on bissud nagu püramiidi tipp ja ülejäänud neli alusnurgad. Bissu on püha inimene, shamaan, meedium ja võlur. Bissud on sajandeid läbi viinud kõige pühamaid tseremooniaid ja sellepärast kindlasti igas bugi pulmas tähtsal kohal."
Bugide vabam ja voolavam maailmakorraldus, kus ei kiusata ega naeruvääristata kedagi soo tõttu, tundus mulle imevahva. Igal viiel sool on oma tähtis ülesanne, maailm püsib tasakaalus ja harmoonias. Küll varsti maailm bugidele järele jõuab."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar