 |
| lugesin august 2021 |
Raamatukaas ei anna kohe üldse edasi seda, et see on üsna hea raamat - kuidagi on see kaanekujundus minu arvates liiga magusavõitu. Peategelane Posy ehk Adriana Rose Montague on elanud Admiral House'is suure osa oma elust - väikese tüdrukuna oli ta seal koos oma vanematega, prantslannast ema ning lendurist isaga. Pärast isa surma kasvas tüdruk suureks aga hoopiski oma vanaema juures ning naases omaenda perega Admiral House'i täiskasvanueas. Nüüd, kui tema enda pojad on täiskasvanud ning Posy abikaasa ning poegade isa kahjuks ammugi teispoolsusesse lahkunud, hakkab suure maja haldamine Posy jaoks tasapisi üle jõu käima.
Siis aga ilmub Posy olevikku mees tema nooruspõlvest, äratades üles valusad mälestused ning Posy leiab end küsimast, mis siis ikkagi võis juhtuda, et üks ammune ent väga kirglik armastuslugu äkitselt lõppes? Posy enda elukäigu kõrval jooksevad liinid tema kahe poja elust, mis samuti ei kulge sugugi sirgjooneliselt. Noorem poeg, sümpaatne Nick on ehitanud üles eduka antiigiäri, ent miskipärast pole tema suhted seni millegi tõsiseni viinud. Vanem poeg, enesekindel ja lennukate ideedega Sam aga on abielus kauni Amy'ga, kellega neil on kaks toredat last - kuid äriasjus järgneb üks ebaõnnestumine teisele., mis vajutab oma jälje ka Amy ja Sam'i pereelule.
Raamat on ladusalt kirjutatud ja tõlgitud, lugemine kulgeb lennates. Muidugi ehk liigub mõni lahendus raamatu lõpupoole natuke liiga magususe poole, kuid seda lugeja ju teinekord loodabki. Liikumine ammuste aegade ja tänapäeva sündmuste vahel annab raamatule minu arvates huvitava tasakaalu, ehkki teisest küljest see ka natuke katkestab süvenemist. Posy elukäik paneb arutlema selle üle, et kõik on kunagi olnud noored ning parim oleks suuta ka elu teises pooles kanda endas unistusi ja lootusi, nautides elu kõigest juhtunust või juhtuvast hoolimata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar