Lugesin 16.- 18. veebruar 2024 |
Bonnie elu tundub jooksvat ummikusse juba enne seda kui ta kiirabiarstina töötades teeb saatusliku vea ning raskesse autoõnnetusse sattunud patsient sureb. Ka naise abielu on juba mitmeid aastaid kulgenud suunas, kust edasi pole enam kuidagi võimalik koos minna - või kui, siis oma elust ning soovidest loobudes. Nii otsustab ta võtta oma tütre Piper'i (kelle elu tegelikult samuti parajasti just kõige paremas seisus pole) ning minna tagasi lapsepõlvemaale, väikeses linnakeses asuvas jõeäärsesse majja, mille tema vanemad talle on jätnud.
"Sellest oli möödas nii palju aega ja ja vana jõeäärne maja oli valvanud kogu selle aja pidevas muutumises olevat sood, mida hoidsid koos liiv ja tõusuveega saabuv muda. Sama veranda, kus me kabet mängisime, laius ikka maja ees ja kaardus vasaku külje peale. Valgeks ja siniseks värvitud kiiktoolid paiknesid väikestes rühmades kõveratel verandalaudadel nagu klatšivad mutikesed. Välisuks oli sama värvi, nagu mu vanemad olid selle kunagi ammu värvinud. Helesinine. See oli ühekordne valge rannamaja, millel oli kõrge ja järsk katus. Maja oli lai ja sügav, selle tagumine osa just nagu sirutus jõe poole, nagu me kõik. Aknad avanesid igasse ilmakaarde.
See pühamu oli kui elus südametukse selle taha jääva jõe ja üle tänava jääva ookeani vahel. See polnud pelgalt puit, aknaluugid, uksed ja veranda. Sel olid oma mõtted ja mälestused, nagu oleksime jaganud midagi sosinal öeldut ja salajast. See mäletas mind, nagu mina mäletasin seda - olin selles kindel."
See pühamu oli kui elus südametukse selle taha jääva jõe ja üle tänava jääva ookeani vahel. See polnud pelgalt puit, aknaluugid, uksed ja veranda. Sel olid oma mõtted ja mälestused, nagu oleksime jaganud midagi sosinal öeldut ja salajast. See mäletas mind, nagu mina mäletasin seda - olin selles kindel."
Kuid jõeäärne maja hoiab endas ka mälestusi nukratest sündmustest, mis tabasid Bonnie ning veelgi enam tema hea sõbranna Lainey peret palju aastaid tagasi. Pärast seda ei pöördunudki kumbki perekond sinna tagasi ning ka Bonnie on seni arvanud, et pärast parajat remonti läheb maja müüki. Kuid tundub, et nüüd on ehk aeg ka kunagised tõsised sündmused uuesti läbi elada. Lainey teeb seda tegelikkuses pidevalt nagunii, otsides taga oma ema, kes linnakesest tol ammusel ajal kadunuks jäi. Suhete sasipuntrale lisab nii põnevust kui ka romantikat juurde see, et Lainey vend Owen on Bonnie noorusarmastus, kellest ta pole päriselt senini üle saanud. Oweni arvates pole ei Lainey'l ega Bonniel mõistlik tagasi Watersendi linnakesse minna kuid samas tundub, et võib-olla on siiski kusagil just seal peidus vastused, mida suveõed otsivad. Sellise nime andis neile linnakeses asuva raamatupoe omanik Mimi.
Südamlik ja toredate tegelastega raamat sõprusest, armastusest, valust, kaotusest, otsingutest ning eneseleidmisest. Sellest, et keerulised sündmused võivad meid teinekord juhtida hoopiski kusagile, kuhu me poleks muidu osanudki minna: "Selle kõige hullema asja sees on võim muutuda. Mitte miski ei pea olema kõige lõpp - kõigel võib olla uus tähendus."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar