Üleelamiste vanake * Kruusa Kalju

 

Lugesin 13. märtsil 2023

Just see, mida vaja. Täpselt tabav ja rabav. Nii, nagu tahaks paljusid asju isegi öelda, kui ainult oskaks. Väga kodused on näiteks lapsevanemaks olemise kohta käivad mõtted, aga ka muud mõttekäigud on tuttavad. Sõnamängud ja huumor on lohutavad ja/või tujutõstvad, või vähemasti panevad kaasa noogutama. Hea. Autor kasutab erinevaid õ-häälikuid (ă, ĕ, ĭ, ŏ, ŭ ja ў), mis annavad midagi sellist lisaks, mida kirjeldada ei oskagi.

     * INIMESTELE
    vastutulemine on
     vastuoluline - 
mida rohkem vastu tulen,
seda rohkem vastu olen.

   * TEISED NÄGEVAT
    must palju paremini,
mida mina näen - 
ja eks nad püüa seda minulegi näidata.

  * HOMMIKUEINEKS
    tütar süüa suvatseb
klaasikese vett, "Sipsiku" kohukese 
ja vanemate närvid.

  * ELAMINE ON igast
   oma vŏimalusest kinni
         haaramine - 
oleneb olukorrast,
millisest ŏlekŏrrest. 

                 Talve alguses
äsja sadanud pehme paksu lume sees
kassi käimisest jäänud jäljed
üksinda nurga taha lähevad.