teisipäev, 26. detsember 2023

Meie suvereisid * Emily Henry

 

Lugesin 26. september - 19. oktoober 2023

Armas raamat kahe üsnagi erineva noore, Poppy ja Alex'i loost, kes pärast ülikoolis tutvumist ning seejärel erinevatesse kohtadesse kolimist kohtuvad omavahel peamiselt suvereisidel. Esimene tutvumine pole küll paljulubav, ent juhtumisi pikemal autosõidul koos viibides tekib nende vahele üllatav side. 

Pole lihtne taibata, kas peamiselt seob Alexit ja Poppyt sõprus või omavaheline tõmme ning kartes teineteist sõbrana kaotada, on noored ettevaatlikud. Varsti on kummalgi ka muid suhteid ning nii on loomulik, et esiplaanil on nende sõprus, ent kuumemaid tundeid üksteise vastu välja ei näidata. Noori seob huumor ja aasimine ning koos võetakse ette üsna palju seikluslikku.

"Puhkuse ajal võid sa olla kes tahes.

Nagu mõni hea raamat või eriline rõivaese muudab puhkuski su viivuks teiseks inimeseks.

Tavaelus ei suuda sa ehk raadiot kuulates piinlikkust tundmata kaasagi noogutada, ent eredalt valgustatud siseõues avastad end korraliku tünnitrummbändi saatel vinges tantsuhoos pöörlemas.

Puhkusel muutuvad su juuksed. Vesi on teistsugune, võib-olla ka shampoon. Võib-olla sa ei vaevugi juukseid pesema ega kammima, sest soolane ookeanivesi ajab nad nii vahvalt krussi. Sa mõtled: Miks mitte koduski samamoodi teha? Võiksin olla inimene, kes ei kammi oma juukseid ega hooli, et on higine või et kõik ta kehaõnarused on liiva täis.

Puhkusel olles alustad sa ettevaatust unustades võõra inimesega vestlust. Kui see kukubki võimatult kohmakalt välja, mis siis sellest? Sa ei näe seda inimest enam kunagi!

Sa võid olla kes tahes. Sa võid teha mida tahes."



Dating Tips for the Unemployed * Iris Smyles

 

Lugesin 10.-12. novembril 2023

Raamat duetipartneri Andy Fite'i soovitusel, kelle jaoks Iris Smyles on üks lemmikautoritest. Tegu on väljakutsuva raamatuga, milles tänapäeva teatud vanuses inimesed võivad end ära tunda küll. Siiski, Eestis elanuna pole minuvanustel neid puutekohti päris nii palju kui mujal, "vabas maailmas" kasvanutel. Puudub pikk rodu suhteid, mis tihtipeale ka tänapäeval abiellumisele ja lastesaamisele eelneb. Kuna ei tahtnud raamatut kaasa paluda, tuli see üsna ruttu läbi lugeda ning võib-olla oli siis ka "doos" korraga liiga suur. 

Siiski ei tiirle kõik mõtisklused ja sündmused üksnes suhete, seksi jms ümber, autor oskab ka väga veenvalt erinevatel teemadel filosofeerida ja leida asjade vahel põnevaid seoseid. Minu lemmikud on küll pigem teistsugused teosed aga samas hea, et raamat sai läbi loetud ning tekkis ettekujutus autori stiilist. Selle teose põhjal ta paraku minu lemmikautorite hulka ei kuulu.

Punase tõus * Pierce Brown

 

Lugesin 23. mai - 23. juuni 2023

Kellele meeldivad suurejoonelised ja põnevad võitlusstseenid, leiavad selle raamatu näol endale uue lemmiku. Darrow on põrgukaevur - see tähendab, et ta kuulub punaste klassi. Punased varustavad kõrgemaid klasse oluliste ainetega, et muuta maailm lõpuks kõigile elamiskõlbulikuks. Kuid kas Mars, mille pinna all Darrow koos teiste kaevuritega palehigis ja vaesuses tööd rabab, ikka on nii kehvas seisus? Tegelikult mitte. Ning kui Darrow kaotab endale kõige lähedasema inimese, kauni ja hapra, ent samas vankumata abikaasa Eo, pole tal enam midagi kaotada. 

Klassisüsteemi ning ebavõrdsuse vastu võitlejad (Arese pojad, Tantsija) soovivad, et Darrow aitaks neil hävitada maailma valitsejate ehk kuldsete klassi loodud süsteemi, ent selleks peab noormehest endast saama samuti kuldne - see on teekond, mille läbimine paljudel alama klassi esindajatel pole seni õnnestunud. Ta peab sisse saama vaid kuldsetele mõeldud instituuti ning teenima välja olulise koha nende seas.

Kuldsete klassi vihkamine, samas kui noormees on ka ise välimuse ja kommete poolest omandamas nendega võrdseid omadusi ja oskusi, tekitab sisemist segadust. Ning kas kõik kuldsed on halvad ja mida üldse kujutab endast instituut, üleminek, õpingud... Selgub, et selles mängus reegleid pole, või on need kõrvale heidetavad ning mäng ise polegi niivõrd mängu vaid hoopiski julma proovilepaneku moodi.

Ahjaa, autor on ka veidi vaeva näinud, et leiutada natuke teistmoodi kirumissõnu.

Märksõnu: Eo, onu Narol, Tantsija, Harmoonia, arheKuberner Augustus, voolija Mickey, vääramatud armilised, Cassius au Bellona, Julianus, Marsi koda, Lõikaja, proktor Fitchner, Mustang, Virginia au Augustus, Shaakal,  Adrius au Augustus, Pax, Kääbus ehk Sevro, Olümpos. 

Kättemaks * Karin Fossum

 

Lugesin 27.-28. mail 2023

Talukoha lähedal asuvast vanas roostes haagiselamust leitakse naise ning tema väikese poja surnukehad. Selgub, et need on Bonnie ja tema poeg Simon, kes palusid lähedal asuvast talust seal ööbimiseks luba. Ei talunik ise, tema pere ega poolakatest töömehed pole kedagi haagise poole liikumas näinud. Bonnie töötas vanainimeste abistajana, olles paljudele nii vaimseks kui füüsiliseks toeks ning ka nõudlikumad abivajajad polnud keegi sellised, kes tema peale viha oleks võinud kanda. Samas on Bonnie just äsja saanud õnnelikul kombel osa pärandusest ning tekib küsimus, kas keegi võis teda ning tema poega rünnata selle tõttu?

Inspektor Konrad Sejer asub asja uurima ning esialgu ei liigu uurimus eriti kusagile. Ometi leidub aeg-ajalt mõni jälg, mis lubab arvata, et lugu ehk lahenduseta ei jää. Samal ajal on võimalik jälgida nii Bonnie ja Simoni kui ka ühe teise ema-poja varasemat elukäiku. Teiseks paariks on Mass Malthe oma poja Eddiega, kes oma omapärase loomuse tõttu ei sobitu ühiskonda, kuigi on tark ja omal moel terane. 

Mõlemad pered maadlevad oma raskustega. Kuna autor on traagilise ja kurva mõrvajuhtumi toimumise paigutanud kohe raamatu algusesse, on tulevaid sündmusi juba teades eriti kurb ja südantlõhestav jälgida Bonnie ning Simoni toimetusi ning Massi ja Eddie elu, mis mõlemad kulgevad vääramatult omas suunas. Hästi ja kaasakiskuvalt kirjutatud.

esmaspäev, 25. detsember 2023

Labürindijooksja * 1 * James Dashner

 

Lugesin 27. juuni - 3. juuli 2023

(Ilmselt) 16-aastane Thomas leiab end metallkarbis, teadmata midagi oma minevikust või tulevikust, mäletades üksnes oma nime. Ta satub kummalisse poiste kogukonda nimega Glade, kus kõigile on jagatud oma tööülesanded ning kasutusel on omamoodi kõnepruuk. Kuigi üht-teist seal tundub talle üsna pea tuttavlik olevat, on olukord ikkagi väga kummaline ning aina kummalisemaks läheb.

Kes ta on ning kes on need poisid, kes teda vastu võtsid? Miks pole kellelgi oma varasemast elust mälestusi? Miks ümbritseb neid labürint, mille seinad pealegi igal ööl asendit muudavad? Miks liiguvad labürindis hirmsad elukad, kes kõik oma teele jäävad poisid tapavad, või vähemalt neid nõelavad, nii et tervenemiseks on vaja vastumürki...

Thomasele ei anta kuigivõrd aega olukorraga harjuda, sest tema saabudes hakkavad toimuma mitmed muudatused ning muidugi arvavad mõned vanemad olijad, et see ongi saabunud poisi ehk kaunakese süü... 

Põnevust jagub ning muidugi mõista lõpeb raamat nii, et hädasti on vaja teada, mis siis ometigi edasi saab...

Märksõnu: Thomas, Teresa, Alby, Newt, Chuck, Gally, terapõrnikas, painaja, Minho, Moolok, Frypan

Aasta Provence'is * Peter Mayle

 

Lugesin 16.-18. mail 2023

Väga mõnus raamat - eriti sobiv muidugi neile, kes tunnevad huvi Prantsusmaa ning just Provence'i piirkonna vastu. Autor kirjeldab enda ja oma abikaasa elu selles kaunis Prantsusmaa nurgas nende esimese aasta jooksul, mis on täis nii rõõmsaid kui ka ehmatavaid sündmusi. Kuid õnneks on Peter Mayle ning tema naine tõelised kohaliku elu fännid ning suudavad kohalikku ellu nii imepäraselt sisse elada, et ka kõige raskemad katsumused neid lõplikult rööpast välja ei vii. Olgu selleks siis majaga seotud mured, lõputult venivad ehitustööd, eriti alguses kimbutav bürokraatia, äkitselt kaela sadavad külalised, üllatavalt karm ilmastik või veel midagi muud etteaimamatut. 

Sündmused on raamatus jagatud kuude kaupa, mis on kuidagi väga mõnus lähenemine ja raamat saab liigagi kiiresti otsa. Üsnagi palju saab teada ümbritsevatest suurepärastest söögikohtadest, sest nagu inglise paarile selgub, keerlebki väga suur osa Provence'i elust just toidu ümber. Ka autor koos oma abikaasaga õpivad seda lähenemist hindama ning naudivad väga kohalikku kokakunsti. Vahvad on ka ümbruses elavad naabrid, kelledest paljud osutuvad paari elus olulisteks tegelasteks - oskuslik ja põhjalik torumees Menucci, autori viinapuude eest hoolitsev naabrimees Faustin, kes alatasa uusi muresid leiab, kummaline ent autorile sümpatiseeriv naaber Massot. Oluliseks tegelaseks võib pidada ka kõikide Provence'i elanike elu ja tegevust mõjutavat mistraaltuult ning ilma üleüldiselt.

"Loomulikult olime me kuulnud lugusid mistraalist. See ajavat hulluks nii inimesed kui loomad. Kurjategijate üle kohut mõistes loetavat mistraali pehmendavaks asjaoluks. See puhuvat viisteist päeva järjest, juurivat välja puid, paiskavat ümber autosid, purustavat aknaid, loopivat vanadaame rentslisse, peksvat telegraafipostid pilbasteks, tuhisevat oiates läbi majade nagu külm ja hukutav vaiv, põhjustavat la grippe'i, koduseid nääklusi, töölt puudumisi, hambavalu, migreeni - kõik Provence'i probleemid, milles ei saanud süüdistada poliitkuid, pandi süüks sellele sacré vent'ile, millest provanslased räägivad teatava masohhistliku uhkusega. /.../
Ilma mõju Provence'i elanikele on vahetu ja silmanähtav. Inimesed eeldavad, et iga päev paistab päike, ning nende meeleolu saab kannatada, kui see nii ei ole. Vihma võtavad nad kui isiklikku solvangut, vangutavad pead ja haletsevad kohvikutes üksteist, vaatavad lõpmata kahtlustavalt taevasse, nagu võiks sealt kohe alla sadada inimesi nuhtlev rändtirtsuparv, ning kõnnivad tänavale kogunenud porilompide vahel ettevaatliku vastumeelsusega. Kui neid peaks tabama midagi hullemat kui üksainus vihmane päev. nagu näiteks see põgus miinuskraadide periood. on tulemus lausa jahmatav: suurem osa elanikkonnast kaob."


Valkoinen naarasleijona * Henning Mankell

 

Lugesin 14. - 29. august 2023

Seekord Soomes Uusikaupungis käies tulid taaskasutuspoest kaasa kaks soomekeelset kriminulli, mida ma eesti keeles veel lugenud polnud. Lugemine läks küll ehk veidi aeglasemalt kui eesti keeles, ent vahelduseks oli tore. 

Inspektor Kurt Wallanderi lahendada satub seekord juhtum, kus uskliku pereema kadumisele puudub igasugune seletus ning esialgu vaid lugeja näebki juhtumi tegelikku laia haaret, mis sõna otseses mõttes ulatub teisele poole maakera. Lõuna-Aafrika, kohaliku musta elanikkonna ning sajandeid valitsevasse klassi kuulunud buuride vaheline võitlus - selline on mündi teine pool, mida ka kõige suurema fantaasia puhul oleks keeruline ise välja mõelda. Mankell näitab põnevalt, et nii musta kui valge nahaga elanikkond pole kõik ühe vitsaga löödud ning Lõuna-Aafrika elus pole midagi mustvalget. Samal ajal pakub Rootsi oma vaba ühiskonnaga paraku ka võimalusi kriminaalse taustaga inimeste vabaks tegutsemiseks. Põnev ja laiahaardeline lugu.