20 000 ljööd vee all * Jules Verne

 

Lugesin 11. juuli  - 1. august 2022

20 000 ljööd vee all ilmus juba aastal 1869. Põnevat informatsiooni leiab raamatu kohta kokkuvõtlikult näiteks Wikipedia kirjest. Ka Apollo lühikeses kirjelduses on tore info:

"Jules Verne'i prohvetlik romaan kapten Nemost ja tema tollal kõrgtehnoloogilisest allveelaevast "Nautilus" ilmus aastal 1870. Esimese eestikeelse ümberjutustuse "Meremadu ehk Kaheksakümmend tuhat wersta wee alt läbi" tegi sellest loost Maximillian Põdder juba aastal 1875."

Ning Verne'i teiste eesti keeles ilmunud raamatute kohta võib leida infot lehelt vanaraamat.ee

Kui ma lapsena poleks "Seiklusjutte maalt ja merelt" sarja nii hoolsasti neelanud, oleks mulle ehk veidi võõras mitmete raamatute stiil. Ent nüüd tundub mõne sarja raamatu lugemine nagu lapsepõlve naasemine - midagi nii tuttavlikku on selles stiilis, mis on rahulik, arutlev, ent samas innustuv ja vaimustuv, mõnikord jällegi vanamoodsalt ülistav, või ka siin-seal veidike must-valge. Tegelaste kõnepruuk meenutab meile ülimat viisakust, millega tegelased üldiselt üksteist kohtlevad. Peategelane, Pariisi Muuseumi loodusloo professor Pierre Aronnax, omab nii kunstis, kirjanduses kui ka teadustes märkimisväärseid teadmisi. Lugeja kohtub seega ka lausa pikkade loenditega silmapaistvate teoste või autorite või mereelanike kohta.

Lisaks Aronnaxile satuvad koos temaga seiklustesse kanada vaalakütt Ned Land ning Aronnaxi flaamlasest teener Conseil. See seltskond on end sättinud sõjalaevale nimega Abraham Lincoln, et jälitada viimaste aastate jooksul meredel õnnetusi tekitanud merekoletist, mida Aronnax mereteadlasena peab tohutuks narvaliks. Laev jõuabki mereeluka jälile, ent selgub muidugi, et asjad pole sugugi nii nagu arvati ja merekoletis on hoopistükkis allveelaev Nautilus, mida juhib saladuslik kapten Nemo.

Tegelikult võikski sellega kirjelduse lõpetada, sest hoolimata uskumatutest sündmustest, mis veel merepinnast all- ja pealpool (peamiselt muidugi ikkagi allpool), võiks kogu raamatu paari lausega kokku võtta. Ei saa me oluliselt enamat teada kapten Nemost, ei tema meeskonnast, ega ka sellest, miks see seltskond mööda meresid rändab ning ülejäänud maailma vastu viha peab. Tohutus koguses leiab kirjeldusi mereelanikest, nii et selle ala huvilistele võib see põnev olla, muidu aga muutub veidike tüütuks. Tänapäeval on ka võõristav pidev jahipidamise vajadus ning täpsustused mereelanike söödavuse ja maitsvuse kohta - iseenesest on see loomulik, arvestades, et allveelaeva elanikke peab just meri kõigega varustama, sest kapten Nemo on otsustanud maismaa poolt pakutavast täielikult keelduda. Ja siiski on kurb kui vahel tundub, et isegi teadlane rõhutab tihtipeale just seda aspekti, kas kala või muud tüüpi mereloom on söödav ning kui maitsev just... Ehk siis raamat jätab sageli entsüklopeedia mulje oma loeteludega, mis on samas põhjendatud kuivõrd peategelane on teadlane ning on loomulikult vaimustatud kogu tema ees avaneva merealuse maailma rikkustest.

Lõppkokkuvõttes - ehk oleks raamat lapsena mulle rohkem meeldinud, ent samas - oleksin siis võib-olla pikkadest kirjeldustest ja loeteludest lihtsalt üle libisenud. Natuke jäi kripeldama, et raamatut lugedes oleks hea olnud näpuga mööda kaarti järge ajada (geograafilised teadmised on mul puudulikud) aga kuidagi polnud seda kusagilt käigupealt võtta. Mul on siiski hea meel, et raamatu läbi sain, sest selle lugemine on mul juba mitu aastat plaanis olnud kuid paraku sellist elamust ta mulle ei pakkunud nagu ootasin ja lootsin.