Varjusurmas...

No tegelikult, see pealkiri käib blogi kohta. Mitte kuidagi ei suuda sellest harjumust teha. Jään kas tehniliste detailide taha või tahan olla liiga põhjalik. Samas piisaks vaat et fotost ja väga lühikesest infost, sest siis ma juba mäletangi, kas ja kuidas ma lugemiskogemusega rahule jäin...

Aga pealkiri sobib tegelikult raamatutega, millest juttu tuleb, sest tegu on krimikirjandusega. Suvilas sattus mulle kunagi kätte Erle Stanley Gardner'i raamat "Kaks juhtumit" ning selle ajel ostsin hiljem kaks väikest raamatukest juurde - "Passiivse osaniku juhtum" ning "Eksinud lambukese juhtum". Pärast nende lugude lugemist oli selge, et heameelega loeksin sarnaseid lugusid veel. Aasta alguses leidsingi veel ühe E.S. Gardneri raamatukese - "Uppuva pardi juhtum". Kuna samalt autorilt parajasti rohkem ei pakutud, haarasin kaasa ka Ngaio Marsh'i raamatu "Haudvaikus" ning R. Austin Freeman'i "Laulev luu". Tõsi, viimases on neli lühijuttu ning nendega ma veel ühel pool ei ole.

Nautisin väga Ngaio Marsh'i raamatut, tema jutustamisoskus on tõeliselt haarav, vist seikluslikest Perry Mason'i lugudest kütkestavamgi. R. Austin Freemani lähenemine on teiste detektiivilugudega võrreldes vastupidine ja esmalugemisel mulle samasugust mõnu ei pakkunud.

Vähemasti sai see nüüd kirja :)
Väga ebatõenäoline, et ma kõik oma vahepealsed lugemised nüüd üles kirjutatud saan - kahjuks tähendab see ka seda, et autorid ja pealkirjad kaovad peast nagu tina tuhka ;)