Sissejuhatus

Sattusin mõne blogiga tutvudes paarile toredale lugemiskogemust arutavale postitusele. Nende üle mõtiskledes tuli äkitselt pähe, et viimasel ajal olen jõudnud väga harva mõne raamatu lõpuni lugeda. Vaevalt, et blogi pidamine mind selles asjas just distsiplineeriks kuid samas võib ju ka pooleldi loetud raamatu puhul kirja panna, mis meeldis või ei meeldinud ning miks raamat ikkagi lõpuni lugemata jäi...

Lugemine oli kunagi üks minu lemmiktegevusi. Ilmselt olin enamasti üsna tagasihoidlik, võib-olla isegi arglik laps. Raamatusse süvenemine oli nagu minek tuttavasse ja sõbralikku maailma, selliste sõprade juurde, kes sind alati ootasid ning kelles kunagi pettuma ei pidanud.

Sügisel kooli minnes oli esimeseks oodatud hetkeks uue lugemiku kättesaamine - selle lugesin läbi kohe esimesel õhtul. Raamatu kallale asudes oli eelnevaks ettevalmistuseks käik aeda või maalt kaasatoodud õunakoti juurde, et lõikuda endale lugemise saateks suur taldrikutäis õunaviile. Ja siis isukalt raamatu ja õunte kallale! Illustratsiooniks sellele postitusele leidsingi esimese lugemiku kaanepildi - ent ise
lugenud ma seda paraku pole!

Praegusel ajal juhtub tõesti harva, et mõne raamatuga lõpule jõuan. Päeval on ju muid toimetusi ning kui saakski, ei luba südametunnistus raamatu taha istuma jääda. Õhtul aga on raamat parim abiline kui on soov kohe magama jääda - juba paari lehekülje pärast vajuvad silmad tavaliselt kinni. Ning veel halvem kui ei vaju - siis on ilmselt tegu nii põneva raamatuga, et vast alles keset ööd saab selle käest panna!

Järgmiseks mureks on see, et kui mõni raamat loetud saabki, ei püsi peas ei pealkiri ega autor, rääkimata mõnusatest mõtetest ja tsitaatidest, mida kusagile mälusoppi talletada tahaks.

Nii loodangi, et sellest blogist saan omalaadse spikri, kust hea järele vaadata ja meelde tuletada. Ainuke mure, et nüüd tuleks siis ka lugemiseks endaks aega leida :)