teisipäev, 9. jaanuar 2024

Viini vennaskond * Ingar Johnsrud

 

Lugesin 25. mai - 17. juuni 2023

Fredrik Beier on kriminaalpolitseinik, kelle elu pole just kerge olnud - pärast õnnetust, kus sai surma tema noorim laps, on ta abikaasast lahku läinud ning näeb oma ülejäänud lapsi harva. Tema ema on just surnud ning suhtlus uue sõbrannaga ei paista talle ka piisavalt pinget pakkuvat. Koos tööpartneri Andreasega suunatakse Beier uurima ühe poliitiku tütre ning tütrepoja kadumist, mis esialgu ei tundu kummalisena. Tütar ongi juba mõnda aega olnud seotud kummalise kogudusega, suheldes välismaailmaga järjest vähem. Kuid siis leitakse sellesama Solro koguduse asukohast mitmeid tapetud liikmeid ning ülejäänud liikmed on mõistatuslikult kadunud. Selgub, et koguduse tegevusse kuulub nii mõndagi väga kummalist - keldriruumid, mis näevad välja pigem labori moodi ning salajased valvekaamerad Solro hoonete ümber. Kaks pastorist kogudusejuhti on kadunud, üks tapetud. 

Fredriku ja Andrease seltsi suunatakse noor pakistani päritolu uurija Kafa Iqbal, kes asub nendega koos juhtumi kallale. Tundub, et koos Fredrikuga on neil mõlemal suur anne üksikasju tähele panna ning oma vaistu järgida, ent muidugi teeb see nende elu ka kõvasti ohtlikumaks. Teine liin, mida autor lugejale pakub, kulgeb minevikus, näidates et tihtipeale on sündmuste juured päris kaugel, ulatudes mitme põlvkonna taha. Otsapidi ulatub siinne tegelaste liin Fredriku ülbe töökaaslase Sebastian Kossi vanaisa, Kolbein Ihme Monsen'ini, kes omal ajal töötas teadlasena nii Viinis kui ka Londonis, kuuludes olulistesse ringkondadesse. Uurijaid ajab segadusse ka seik, et sündmuskohtadelt ei leita tihtipeale mitte ainsatki jälge, mis võiks viia kurjategijani - isegi siis kui Fredrik ja Kafa jäävad täiesti otseselt oletetava mõrvari küüsi, õnnestub tollel enne põgenemist kõik oma jäljed kaotada. Siiski jõuavad uurijad nii palju näha ja tajuda, et tegu on suurt kasvu ja kummaliselt moonutatud näoga mehega...

Põnev ja parajalt sünge lugu, ent jällegi kirjutatud teatava humoorikuse ja inimlikkusega, mis lugemise nauditavaks teeb.

Märksõnad: Synne Jörgensen, Kari Lise Wetre, Annette Wetre, Solro Jumala Valguse kogudus, labor, Simon Riebe, Elsa, Kolbein Ihme Monsen, Staffan Häyhä, islam, pastorid, Per Olsen, Sören Plantenstedt, doktor Elias Brinch, rassihügieen, viirus, mürk, ajakirjanik Jörgen Mostu, Börre Drange, bioloogiline relv

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar